2. elukuu meie beebi seisukohast

Olen täna 10- nädalane (2 kuud + 1 nädal). Korrigeeritud vanus on mul 7 nädalat. Nädal tagasi käidud arsti visiidil kaalusin 5200g (+1,1kg) ning olin 57cm (+4cm) pikk. Kannan juba suurus 62 riideid.

4FE3360D-CAE5-4042-A240-C7B8249B0E23

Võrreldes esimese kuuga pakub mulle mind ümbritsev maailm juba palju rohkem huvi. Eriti huvitavad mind lambid, taevas, puud ning emme ja issi nägu. Vaatan sügavalt inimestele silma ning natuke aega suudan jälgida kõristi liikumist.

Väljendan iga päevaga ennast rohkem. Vastavalt enesetundele on mul iga nutt natuke erinev: kõhttühinutt, väsimusnutt, igavusnutt, ehmatus=valu=kurbusnutt, ebamugavustunde nutt. Iga päevaga naeratan aina rohkem. Kõige tõenäolisemalt naeratan siis, kui mul võetakse must mähe ära või pannakse uus puhas jalga. Selle kohta on mul koogates oma vanematele kõige rohkem midagi öelda.

Minu lemmikasjaks on vesi ja kõik sellega seonduv. Kuna mu issi on ka suur veesõber, siis meeldib mulle koos temaga soojas vannivees mõnuleda, selili vees liuelda. Soe dušš sobib ka hästi. Pepu pesemine pärast mähkuvahetust on ka üks mu lemmiktegevustest. Veesolin rahustab mind ka siis kui mistahes põhjusel meel on kurb. Issiga koos vannis käimise juures on tore veel see, et issi laulab mulle igasugu lastelaule. Sedasi soojas vees meelelahutuse saatel võin vees olla lõputult!

Selle kuu sünnipäev oli mul tagasihoidlik, kuna emme oli JÄLLE haige ja issile suured peod ei meeldi. Emme oli mul see kuu kaks korda angiiniga kõrges palavikus ja siis veel mingisuguses palavikuga viiruses. Kuigi olen väike, siis mina haigeks ei jäänud. Pidupäeva puhul oli minu sünnipäeva koogiks seetõttu pannkook, mida issi tegi emme retsepti järgi. Emmele muraka moosiga ja endale vahtrasiirupikreemiga. Kuuldavasti olid need väga maitsvad, ent kahtlen kas on midagi maitsvamat kui rinnapiim.

Viimane kuu on olnud raske, kuna peaaegu iga päev on mul kõht valutanud. Mõnikord lihtsalt need puuksud ei tahtnud tulla ja see ärritas mind väga. Selleks, et jaksaksin puuksudega toime tulla olen teinud emme soovitusel palju kõhuli trenni. Ei teagi, kas see on aidanud, et olen tugevamaks muutunud või lihtsalt vanemaks saanud, aga puuksumured on mul viimaste nädalatega ära kadunud. Viimane karmim nädal oli, kui olin 7-nädalane. Seega viimased 3 nädalat olen elu nautinud.

Süüa meeldib mulle ka. Söön alati kui pakutakse. Enamasti söön nii palju, et muutun lausa uimaseks ja jään magama. Viimasel ajal emme äratab mind üles ja tahab, et õpiksin magama jääma ilma tissita. See on segadust tekitav. Kuna pärast sööki krooksude tegemine oli mu emme jaoks väga aeganõudev ja arusaamatu õnnestumisprotsendiga tegevus, otsustasin ise juhirolli endale võtta. Olen krooksude tegemises tõeline proff nii kiiruse kui ka eri asendite mõttes.

Mis veel. Emme jaoks on mu uni hästi tähtis. Võiks isegi öelda, et see on tal mingisugune kinnisidee. Hakkan vaikselt aru saama, et öösiti magatakse ja päeval toimetatakse. Päris kindlat päevakava mul veel ei ole. Magan emme kõrval oma voodis, ent mõnikord kui olen väga pikalt öösel söönud, on emme magama jäänud ja siis on mul õnnestunud magada öösel emme kaisus. Unenäod on mul naljakad.

Issi jaoks on tähtis, et ma oleksin puhas. Tema on minu nabakontroll, sest naba kipub mul vahepeal punetama ning siis ta jälle hoolega puhastab seda. Tema ütleb, et ma olen piimalõhnane, krimpsutab nina ja ütleb, et mind peab pesema. Temaga käin ma vannis ja isegi välibasseinis ujusime koos! Tal on plaan minuga kunagi bengjit hüpata ja veel igasugu julgustükke teha, mistõttu teeb ta juba praegu minuga igasugu emme arvates beebile mittesobilike tükke, et ma ikka julge oleksin. Minule need täitsa meeldivad. Aga kui issi mind ehmatab, siis hakkan küll nutma.

Päeval olen aina enam üleval. Magan samapalju kui varem (ca14-16h ööpäevas), aga lihtsalt söön kiiremini. Oskan juba pead hoida ja lükkan end kätega vaikselt kõrgemale. Kõik kiidavad, kui tublilt ma oma pead hoian olles ise alles nii väike, aga see trenni tegemine on jube väsitav ja sageli pahandan emmega seepärast päris kõvasti. Mõnikord tuleb mulle meelde, et ma oskan end kõhuli olles ka ise külili keerata. Meeldib ka kui emme minuga võimleb.

Väljas käin ka. See kuu käisin esimest korda elus pulmas. Tseremoonia toimus rabas. Emme ja issi hoidsid hinge kinni, et ma ikka magaksin ja idüllilist rabavaikust oma ärkamishõisetega ei segaks. Magasin rahulikult. Veel käisin oma elu esimestel matustel. Ka seal hoidsid tseremoonia ja kontserdi ajal emme ja issi hinge kinni, et ma üles ei ärkaks, aga taas kord magasin mõnuga. See eest peiedel suhtlesin rahvaga ja pakkusin lähedastele oma nunnudusega lohutust. Kõik kiitsid, kui tubli magaja ma olen. Käisin ka sugulaste kokkutulekul, kus ööbisin esimest korda kodust väljaspool, mõisas. Mulle oli toodud lastele mõeldud reisivoodi, ent kuna olen nii pisike, siis issi tegi mulle mõnusa pesa hoopis tugitooli. Uni oli seal väga hea! Kahjuks enamasti magan maha kõik üritused, kuhu mind viiakse, sest kandelinas olles tuleb lihtsalt NII hea uni!

Maha ei maganud ma oma esimest vaktsineerimist. Pool rota suukaudsest vaktsiinist sülitasin välja, sest see maitses imelikult. Meningiidi vastased lisavaktsiini süstid olid kohutavalt valusad. Emme ja issi sõnul tuleb need teha, kuna minust saab reisisell ja maailmas on palju kurjasid haiguseid, millesse võin ära surra. Süst oli nii valus, et nutsime emmega koos. Issi lohutas ka. Lisaks mul pärast õhtul kumbki jalalihasesse tehtud süstekoht valutas ja oli punane. Sain paratsetamooli, läksin issiga vanni ja siis oli kõik jälle hästi. Õhtul tekkis ka palavik, emme muretses terve öö mu enesetunde pärast, aga mind see palavik küll ei häirinud ja isu oli mul parem kui kunagi varem.

See kuu käisin esimest korda ka päris trennis. Kõigepealt Myfitnessis 3-6 kuustele mõeldud beebifitnessis ning nädal hiljem ITK 0-3 kuu beebivõimlemises. Ütleme nii, et see trenni värk mulle kodust väljas väga ei istu. 5 minutit on ok, aga üle 10 minuti trenni on liiga väsitav! Lisaks ajavad mind teised kurvad beebid nutma. Ka emme arvates on beebifitness päris väsitav, sest seal teeb trenni ka tema. Pean natuke veel kasvama, et jaksaksin kauem üleval olla (söömine on ju ka ärkveloleku “tegevus”) ning siis lähen emme sunnil uuesti trenni.

Vot selline kuu siis seekord. See nädal lähen oma esimesele välisreisile. Saab huvitav olema!

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s