Beebi päevakava ja unekool (uneteemad vol 3)

Ligi 4-kuud on meie pisipoiss olnud meiega ning selle aja jooksul olen saanud päris palju beebide une kohta targemaks. Mul on kahju, et ma varem neid asju ei teadnud, sest see oleks meie elu palju lihtsamaks teinud. Kõik, kes vähegi meid teavad, siis on kursis sellega, kui kehvasti on meil olnud ööunedega ning sellest tingitud MINU ülima tuuma uneväsimusega. Postituse alguses kirjutan teekonnast päevakavani ning seejärel räägin juba põhjalikumalt Babywisest inspireeritud päevakava kohta.

Ka lähedaste ja võõraste soovitused pole olnud väga abistavad.

Näide 1: “Aga minu beebi magas juba esimest elupäevast 4h, 6h või 12h kaupa.” Tore, good for you.

Näide 2: “Aga mine beebiga õue jalutama,” Ma olen väsinud, ma ei jaksa iga päev kümneid kilomeetreid jalutada! Pluss ma tean ka, kuhu see välja viib. See viib sinna, et beebi magab AINULT siis, kui vanker liigub ja soovitavalt mööda aukliku teed.

Näide 3: “Kannata ära. Beebiiga on ju nii lühike. See on normaalne.” See on mu isiklik lemmik. Ei see ei ole normaalne.

Milles see 2. esimese elukuu raskus minu silmis siis peitus?

Esimesed 2 elukuud kulgesime täielikult beebi rütmis. Kiindumussuhte tekkeks oli/on tähtis beebi vajadusi õhust haista ning mitte lasta tal nutta. Seejuures pakkudes beebile süüa ükskõik, millal ta seda soovib ehk siis nii öelda nõudluse põhiselt. Beebi ärkas, andsin süüa, aitasin teda krooksude tegemisega ning vahetasin mähku, vajadusel kordasime seda söök-krooks-uus mähku ja riietus ringi ning beebi jäi imetades magama. Selline tsükkel kestis umbes 1,5-2h. Kogu tema ärkveloleku aeg kuluski söömisele. Vahepeal õnnestus teda paariks minutiks panna kõhuli, talle nägusid teha või juttu rääkida, ent peagi hakkas ta häält tegema, nõudis tissi ja peagi jäigi tissi otsas jälle magama. Jah, ma ootasin pärast söötmist krooksude tulekut, sest muidu pikali pannes võis kindel olla, et lähima 10 minuti jooksul oksendab ta end täis. Mees tegi KÕIK kodused toimingud, hoolitses, et ma midagi sööksin ning erinevalt mõnest teisest emast sain kiirelt ka dušsi all käidud. Beebi nutu peale ei pidanud ma seebisena kunagi dušši alt välja hüppama. Samas tundsin, et beebi vajab mind 24h, sest kunagi ei tea, millal tal on kõht tühi või tahab juua ja seega on vaja just mind. Ja ma tõesti sain ja saan kõik need 24h tundi olla koos oma nunnudusega, sest vaatamata unepuudusele ei tundu veel niipea ahvivaimustus oma titast lõppevat.

Panin algusest peale kõik beebi uned ja söömised kirja, et joonistuks välja mingisugune rütm, sest ühel hetkel on päris hea tunne oma aega kuidagi planeerida, nt arsti visiiti, võimlemistundi või külla minekut. Kahjuks seda nende 2. kuu jooksul ei juhtunudki! Isegi kui mingisugune rütm hakkas tekkima, siis beebi õhtused ja/või öised kõhugaasid rikkusid kogu seaduspära. Kui oli vaja kuskile aja peale minna, siis oli see minu jaoks meeletu stress, sest kunagi ei teadnud, mis kell beebi ärkab, sööb ning mis kell me saame hakata kodust liikuma.

Raske oli öösel toimuva tõttu. Nimelt oli tavaline, et beebi ärkas iga 1-2h tagant, et teha söök-kaka-mähkuvahetus-krooksu 1,5-2h kestev ring, ent kui tema sai juba mähkuvahetuse ajal magama jääda, siis mina sain magama alles siis, kui olin tal krooksu ära teinud ja vaikselt voodisse pannud. Jah, ta oli silmad kinni vahemikus 00-10.00, ent ta ikkagi vigises ja nõudis süüa, küll puuksutas ja mina pidin silmad lahti tegutsema! Ma ei jaksanud enne kella kolme-nelja lõuna ajal beebiga magamistoast väljuda, sest olin lihtsalt NII väsinud ja üritasin meeleheitlikult beebiga unesid kaasa magada, et vähegi energiat saada. Näiteks vahemikus 00-12.00 sain enamasti kokku magada ca 4-6h (ilmselgelt mitte järjestikku tunnid). Hakkasin väsimusest muudkui haigeks jääma.

Seda kuni selle hetkeni, kui hakkasin beebit ca 6 elunädala ajal öösiti külili imetama, ent see lõppes sellega, et kuna tiss oli kogu aeg ta nina all, siis hakkas ta topelt sageli sööma, pluss sageli ärkasime me piimaloigus, sest olin imetades magama jäänud, temal tiss suust välja kukkunud ja kõik kohad olid piima täis. Või siis oli ta pea kaudu mingil põhjusel nii palju higistanud, et kogu ta peaalune lina oli läbimärg. Koosmagamise riskide kohta hea artikkel on leitav siit. Positiivne oli muidugi see, et tänu sellele ei söönud ta enam öösiti nii korralikult, kakat ka ei tulnud nii palju (ehk siis vähem mähkme vahetusi) ning seeläbi ärkasin hommikuti üles täiesti enam-vähem tundega, vaid selline kerge auto alla jäänud tunne.

Ma ei suutnud uskuda, et see on normaalne, et 1) beebi on KOGU aeg näljane, sest juurde võttis ta mühinal ning et 2) ta magab öösel nii vähe (enamasti 1-2h kaupa). Samas andes võimaluse beebil ise päevakava teha eelistas ta segamatult terve päeva maha magada. Kõige hirmsam oli minu jaoks see, et pole võimalik öelda mingit tähtaega, et vot kolme kuu pärast saad magada 3h järjest! Et näed, siis beebi hakkab kauem magama, sest mõnel jätkub selline “trall” kuid kui mitte aastaid. Unehäired pidavat vanusega vaid süvenema, ent ma ei olnud valmis veel tihedamini öösel ärkama: 4-8x oli juba minu jaoks piisav. Kui ka päevased uned lühenema hakkasid, oli vaja midagi ette võtta.

Ühesõnaga otsisin ma teistsuguseid lahendusi “oma uneprobleemile”, sest ilmselgelt on see vaid MINU mure, beebi magas ju hästi. Tema magas ilusti 14-17h ööpäevas, mis on igati hea tulemus. Lugesin raamatuid “Nututa uni”, “Päästke meie lapse uni” ja sukeldusin internetiavarustes olevatesse unega seotud artiklitesse. Leidsin vaid infot, et beebi uni ongi ebaregulaarne, hea kui ta aru saab, millal on öö ja millal päev, unekooli ei tehta enne 6-ndat elukuud ja õhtuti võib teha kindlat unerituaali.

Uurisin, et miks osad beebid magavad öösiti nii hästi? Millega nad teistest eristuvad? Kuulates lähedaste lugusid märkasin, et sageli magavad hästi just need beebid, kellel on juba kodus õde või vend; või need, kes toituvad kunstpiimast, või kui tegu on mitmikutega. Jõudsin järeldusele, et vastus peitub kindlas päevakavas. Ilmselgelt kui kasvamas on mitmikud, siis tuleb teha kindlad söögikorrad, et kuidagigi ise ellu jääda. Samuti tuleb kunstpiima korral anda süüa vaid teatud tundide tagant, et last üle ei söödaks. Ja kui juba üks või mitu last on kodus ees kasvamas, siis enamasti on paremaks elu majandamiseks vajalik mingisugune rutiinsus, nt kes käib lasteaias, kes koolis samadel kellaaegadel. Ja tuleb välja, et beebid ARMASTAVAD rutiini.

PÄEVAKAVA

Ma poleks eales uskunud, et päevakava ja rutiin on beebile (ja ka meile) nii tähtis. Oleks ma vaid varem teadnud! Iga päev kirun ennast, et kohe beebi esimesest elupäevast sellega algust ei teinud vähemalt mingisuguselgi kujul. Nii, et kõik esmarasedad, kõrvad kikki!

Lõpuks leidsin Babywise-nimelise päevakava süsteemi, mis ütles, et on võimalik teatud ajaga panna laps öö läbi ise magama. Väidetavalt isegi beebi kahe kuuseks saades, mis tundub tõeline ulmestsenaarium, sest mina oleksin ülimalt rahul, kui saaksin 4. elukuuse kõrvalt järjest magada ka 3h. Mõnikord harva on seda ka juhtunud ja vot siis on hommikul selline energiapauk sees, et mine või Ironmanile. Lugesin lehekülgi: babywisebabywisemom, practicallyperfectbaby ning tellisin Babywise I ja II raamatud. Põhimõtteliselt on tegu vanema poolt juhitud päevakavaga, mille puhul vanem paneb paika beebile eakohased söömis- ja uneajad (raamatus kui ka internetis on palju näidis päevakavasid) ning modifitseerib neid vajadusel lapse järgi, nt kui lapsel on kasvuspurt, siis vaja tihedamalt toita jne. Eesmärgiks on anda beebile päeva jooksul kogu ööpäeva kaloraaž, et beebi ei peaks öösel tegelema söömisega. Põhiline on järgida feed-awake-sleep tsüklit ehk siis päeval pärast imetamist järgneks ärkveloleku aeg ning alles seejärel uni. See peaks ära hoidma selle, et beebi seostab und alati imetamisega ja ka krooksud tulevad ärkvel olles paremini välja.

Päevakava valik. Viimased kaks kuud olemegi proovinud päevakava juurutada. Kõige efektiivsem oleks alustada kohe, kui beebi on sündinud. Näidis päevakavad on Babywise meetodil koostatud elunädalate kaupa. Kuna meie alustasime päevakava järgimisega alles 9. elunädalal, siis meie beebi oleks pidanud magama selleks hetkeks juba 8h öösel jutti (aga tegelikkuses ärkas iga 1-2h tagant), mistõttu võtsin aluseks päevakava, mis tundus meile realistlik ehk siis söök iga 3h tagant (päevakava, mis on mõeldud 3-6 elunädalaks).

Kõige esimeseks ülesandeks oli määrata kindlad kellajad, kui beebi sööb ja magama läheb. Eriti tähtis oli hommikul päeva alustamise ja ööunne mineku kellaaeg. Sellega kaasnes esimene raske valik: kas rohkem und endale või rohkem kahekesi aega mulle ja mehele ehk siis kas panna laps hiljem või varem õhtul magama. Siiani oli ta läinud meiega koos keskööl. Ei saa ju eeldada, et laps läheb õhtul kell 20.00 magama ja ärkab järgmine päev kell 10.00 ehk siis magab 14h järjest. Otsustasin viimase kasuks ehk siis varem laps magama, mis annab meile mehega ka kahekesi olemise aja või võimaluse sõbrad külla kutsuda, ent see annab mulle vähem und, sest laps ka ärkab hommikul varem.

Viga nr 1. Ööunne imetades. Esialgu otsustasin, et on igavesti hea plaan, kui panen beebi magama ööunne imetades. Selgus aga, et see on halb mõte, sest nii mõnelgi korral võttis magama panek tunde aega, mis omakorda lõi kogu päevakava järgimise täiesti sassi. Küll jälle tuli kaka ja siis mähkuvahetus ja siis veel oksendas vahepeal ja siis uued riided ja oligi ööunne jäämise kellaaeg juba möödas. Ööune kellaaeg on aeg, kui beebi peaks JUBA magama. Seetõttu unenõustaja soovitusel muutsime beebi ööune eelset unerituaali hakates viimast ärkveloleku sööki beebile andma juba enne vanni minekut. Pärast seda muudatust jääb beebi vähemalt kuus korda nädalas magama õhtul 15 minutilises vahemikus.

FDFE2B17-E20C-435A-9A13-1BD80B661DB6

Uurisin välja, kui kaua beebid enamasti magavad kogu päeva lõikes kui ka selle, kui pikk võiks olla ööuni ja päevased lõunauned. Ei saa ju eeldada, et kui beebi magab lõunaunesid 8h, siis magab ta ka öösel veel 12h, mis teeks kokku 20h – ega ta kass ei ole! Lisaks sellele on oluline teada ka beebide ärkveloleku kestvuseid, sest beebid ei jaksa kaua üleval olla ning on vaja jälgida, et nad täpselt õigel hetkel “uneaknast” sisse lükata. Kui beebi väsib üle, siis ta hakkab nutma ja nuttes produtseerib keha stressihormoone ja seeläbi isegi kui beebi jääb magama on ta une kvaliteet kehv ja ta magab kokkuvõttes lühidalt.  Ühesõnaga uni on tähtis.

  • 2-kuune peaks magama keskmiselt 14-17h ööpäevas, millest ööuni on ca 9h ning seega jääb lõunaunedeks ca 5-7h. Ärkvel jaksab keskmine 2-kuune olla 50-80 minutit. Kauem üleval olles tekib enamasti juba üleväsimus. Kui beebi on rahumeeli kauem üleval, siis võiks juba lasta kontrollida erinevate vitamiinide, nt B12 seisu.
  • 3- ja 4-kuune peaks magama keskmiselt 14-16h ööpäevas, millest ööuni on ca 10h ja lõunauned 4-6h. Ärkvel jaksab keskmiselt olla 60-90 minutit.
  • 5-kuune beebi peaks magama keskmiselt 14-15h ööpäevas, millest ööuni on ca 11h ja lõunauned 3-4h. Ärkveloleku aeg on sellest vanusest juba suuremate indiviidide vaheliste erinevustega, enamasti 75-120 minutit.

Viga nr 2. Liiga palju päevaund. Olime varasemalt lasknud beebil päeval liiga kaua magada, mistõttu ei jätkunud tal ööseks und ja seetõttu oligi ta öösel valmis pikalt sööma. Pärast päevakava ellu viimist on ta öösel söömiseks ärgates üleval max 10 minutit. Enamasti ei järgne sellisele öisele snäkile ka mähkuvahetust. Minu jaoks on VÄGA SUUR vahe, kas ma olen näiteks öösel kell 2 üleval 10 minutit või 1,5h! Pikk tee on veel minna, ent aina enam näen, et need öised söömised on muutunud tänu päeval kaloraaži kätte saamisele aina vähem tähtsaks.

Viga nr 3. Tiss iga mure korral. Hakates hoidma pikemaid toidukordade vahesid hakkasin palju paremini eristama, millal on beebi näljane ja millal on ta lihtsalt väsinud. Seda enam, et väsinud beebi ei jaksa ka korralikult süüa. Sageli on 5 minutilise täpsusega võimalik näha, et laps hakkab väsima ja ta peab panema juba magama. Siis jääb ta magama max 5 minuti jooksul. Samuti on see kergendanud meie väljaskäimisi, sest kui lapsel on korralikult kõht täis söödetud, siis ma tean, et isegi kui ta pärast sööki 1-2h pärast nutab, siis on see mingil muul põhjusel kui tühi kõht.

Päevakava rakendades tekkis mul mitmed küsimusi, aga tegelikult on väga põhjalikud vastused Babywise raamatus välja toodud.

  1. Mis siis teha, kui beebi ärkab unest varem ja on näljane? Kas ma siis ei anna talle süüa? Ülimalt tähtis on igal toidukorral teha “täis” söötmine ehk siis kindlasti mõlemast rinnast süüa pakkuda, et beebi saaks korralikult kõhu täis. Kui korralikult on kõht täis söödud, siis nälg ei ole põhjus, miks beebi tahab näiteks 1h pärast uuesti rinnale. Loomulikult tuleb jälgida, et vastsündinu pissiks ja kakaks ikka päevas vajaliku hulga ja selleks on Babywise raamatus eraldi peatükk, kuidas ikka imetamine käppa saada ja jälgida, et vastsündinu kasvaks. Iseenesest, kui toiduni on vähem kui 20 minutit, siis võib süüa anda. Võib ju olla, et osa päeva jooksul sööb ta iga 3h tagant, aga näiteks hommikuti tahab süüa iga 2,5h tagant. Iseenesest, kui haiglas olevad vastsündinud saavad selliste toiduaegadega hakkama, ei ole põhjust, miks 2- või 3-kuune ei saaks hakkama.
  2. Mida teha siis, kui laps tahaks lõunaunesid kauem magada? Äratada üles, et päevakava rütm saaks selgeks. Vajadusel päevakava korrigeerida enda beebile sobivamaks, sest beebi kasvab ja unevajadus ja ärkveoleku ajad muutuvad, seetõttu ongi Babywise päevakava beebi elunädalate kaupa üles ehitatud, aga annab palju ruumi variatsioonideks.
  3. Mida teha siis, kui laps magab väga lühidalt, nt 30 minutit? Minimaalne lõunaune kestvus peaks olema beebidel esimesel elukuud vähemalt 45 minutit ehk siis ärgates tuleks teha kõik endast olenev, et ta edasi magaks (vajadusel kussutades, lasta enda peal magada, kandelinas vms).

Viga nr 4. Beebi tahab kogu aeg süüa. Sain aru, et tegelikult ta ei taha kogu aeg süüa. Olles näinud, et meie beebi võib magada ka 4h järjest ilma toiduta, siis järelikult saab ta 3h ka päeval ilma toiduta hakkama, kui korralikult kõht täis sööta. Avastasin, et mu beebi tahab rinnale hoopis lohutuseks – tal kõht valutas – toidutalumatusest kirjutasin siin ja plaanin ka edaspidi kirjutada. 

Kuidas siis panna beebit magama?

Iga kord, kui beebi ärkab, peab olema täpselt sama situatsioon, kui oli siis, kui teda magama pandi. Ehk siis pole head sellised uneassotsiatsioonid, milles lapsevanem peab aktiivselt osalema – imetamine, kussutamine, vankriga loksutamine, autoga sõitmine jne. Paremad on näiteks valge müra (nt Myhummy), beebi tihedalt mähkimine (swaddling), pimedus, vaikus, kindel uneaeg ehk siis sisemine vajadus uinuda.

Alates 2.elukuust hakkas meie beebi aina enam jääma pärast imetamist ärkvele. See oli veider ja tekkis olukord, kus beebi oli juba 6h üleval olnud, aga ise ta kuidagi ära ei kustunud. Oli väsinud, aga ise magama jääda ei oska. Oligi aeg hakata teda magama panema, aga kuidas? Otsustasin, et käruga jalutades ma teda magama panna ei kavatse, sest 1) liikumise pealt pole lapse uni nii sügav, 2) ma lihtsalt ei jaksanud tundide viisi õues jalutada, 3) olin näinud oma õe pealt, et lõpuks ei oskagi laps teistmoodi, kui käruga mööda auke sõites, magama jääda.

Kõige suurem dilemma oli mul sellega, et kui laps ei jää magama imetades, siis kuidas ta siis magama peaks jääma? Kas ma peaksin tal nutma laskma?! Aga ta on alles nii väike?! Kussutama?! Aga siis jäängi ma teda ju 5x päevas magama kussutama?! Kas lutt on väga halb? Kahjuks või õnneks ei ütle Babywise päevakava selle kohta midagi.

Koos unenõustajaga võtsin raske südamega vastu otsuse, et esialgu jääb beebi meil magama ikkagi lutiga. Kui beebilt imetades magama jäämine ära võtta, siis hakkab ta nutma ja olemegi jõudnud erinevate unekooli lahendusteni. Esineb kaks peamist suunda: 1) Attachment parenting ehk põhimõte, et beebil ei tohi lasta nutta, kuhu kuuluvad niiöelda pehme unekooli meetodid (käpapuudutus meetod ja tooliga vaikselt voodist eemaldumine) ja 2) cry-it-out, kus beebil lastakse nutta, et ta õpiks niiöelda ise magama jääma (kas vahepeal kontrollimas käimisega või külmalt nutta laskmine).  Täiesti nututa ei ole tegelikult kumbki meetod. Unekooli ei tehta beebidel enne 4-ndat elukuud, sest.. selle kohta käiv info on vastuoluline. See, et olen pehmo ja ei talu oma beebi nuttu, sain selgeks kohe, kui beebi sündis. Hellitan lootusi, et äkki ei peagi me “päris” unekooli tegema.. Ühesõnaga jäi meile abimeheks lutt ja eesmärk panna beebi oma magamiskohta alati ärkvel olles (tema eale sobiva ärkveloleku akna lõpufaasis enne kui üle väsib), et tal oleks võimalus harjutada unne jäämist.

Minu eesmärgiks on olnud hoida elu beebi rütmis ehk siis kui me ärkame, siis on kohe söök, seejärel ärkvelolek beebi eale sobivalt (hommikuti pigem kõige lühem võimalik ärkveloleku aeg ja enne ööund pigem maksimaalne ärkveloleku aeg) ja iseseisev uni. Kaisutame me kogu päeva. Öösel magab igaüks eraldi.

  • Ärkamine on kella 7.00 ajal. Järgneb söök, mähku ja ööriiete vahetus. Järgneb ca 45 minutit kestev ärkvelolek, sh beebiga jutustamine jne.
  • I uinak toimub beebi voodis. Panen ta oma “pessa”, valge müra ehk siis meil MyHummy kaisukas mängima, lutt suhu ja siis ta nohistab end paari minutiga magama.
  • Järgmine ärkamine on kella 10 ajal. Järgneb söök, mähku vahetus, pikem ärkvelolek (ca 60-90 minutit) hommikuvõimlemise ning mängimisega.
  • II uinak toimub õues seisvas vankris. Panen talle soojad riided selga, MyHummy müramasin mängima, lutt suhu ja siis ta nohistab end paari minutiga magama.
  • Järgmine ärkamine on kella 13.00 ajal. Uuesti söök, mähku vahetus, pikem ärkveolek.
  • III uinak toimub kas õues seisvas vankris või kui kuskile minek, siis kandekotis/kandelinas.
  • Järgmine ärkamine ja söök on kella 16.00 ajal. Järgneb ärkvelolek.
  • IV uinak on enamasti jälle oma voodis. Ikka MyHummy mängima, lutt suhu ja oma voodisse nohistama. Selle uinaku pikkus on enamasti kõige lühem – ca 45-60 minutit ning alati jälgin, et see oleks sellisel ajal, et ta ärkaks üles vähemalt 60-90 minutit enne oma ööund. See peaks olema uni, mis esimesena järgnevate kuude jooksul “ära kaob”.
  • Kindel ärkamine kell 19.00, söök ja hakkab magama sättimine. Elutoas kallistamised, musitamised, issiga vann ja oma voodisse tudule.
  • Ööuni kell 20.00. Öösel ilmselgelt äratamisi ei ole ning kui beebi sööb, siis jääb ta magama imetades. Beebi saab süüa kolm korda, UMBES kell 22.00, 1.00, 4.00. Kui ta ärkab vahepeal või on veel söögikorrani palju aega, siis läheb käiku pigem lutt. Kui lutt ei sobi ja ma tõesti kuulen, et ta 10 minutit muudkui rahutult lutsutab, siis ju on ikka kõht tühi ja beebi saab süüa. Vaadates kaalukasvu, siis näljas ta meil pole. 😀

Kindel päevakava on VÄGA palju meie elu beebiga aidanud. Väidetavalt magavad kindlal režiimil olevad beebid ja lapsed ööpäevas 1h kauem kui päevakavata lapsed. Lapse uni on aju arenguks ülitähtis ja ka endal on päris hea hommikul olla, kui saab öösel rohkem magada. Lisaks on kindel režiim andnud ka palju rohkem vabadust. Vähemalt mulle endale tundub nii. Kui olen beebi korralikult (mõlemast rinnast) täis söötnud, siis saan rahus anda beebi vanavanemate või mehe kätte. Isegi kui beebi hakkab nutma, siis tean, et mind pole ta eluks järgmised 1,5-2,5h tegelikult vaja, ta saab hakkama ka kellegi teise süles. Iseasi kas ma seda “vabadust” kasutan, sest ta on meil ikka imenunnu, aga hea, et see võimalus on olemas. Uhh.. see sai küll üks megapikk postitus.

Kel lapsi ei ole, siis tundkem rõõmu unest ning kel on lapsed, siis .. tehke nii, et kõik oleksid rõõmsad.

9FB3C8B2-5379-4797-9045-B3EC4535DB70

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s