Rasedus ja hambad

Hambaarstina olen kuulnud väga tihti kaebusi stiilis: “Raseduse tõttu võttis laps minult kõik mineraalid ära ja kõik mu hambad lagunesid” või “raseduse tõttu kaotasin hamba.” Varem kuulasin patsiente, mõeldes ise, et eks see veider tõesti ole, kuidas ühe (või mitme) rase29314129_2017544365162442_4660061240104583168_n olemise aasta jooksul sai nii palju uusi “hambaauke” tekkida või varem küsitavas seisus olevad hambad täiesti ära laguneda. See ei tundunud üldse loogiline kuni hetkeni, kui jäin ise rasedaks ja puutusin kokku nii paljude teiste rasedatega tänu Facebooki rasedate grupile. Avastasin, et mündil on kaks poolt: rasedad teevad ise tahtmatult kõik, et hambad laguneksid ning hambaarstid on rasedate ravimisega nii ära hirmutatud (alusetult!), et ei julge neid ravida

Minnes kohe asja juurde, siis raseduse ajal on suu tervisel väga tähtis roll. Hambaarsti juures käimine, hea suuhügieeni pidamine, tervislikult toitumine ja teiste tervislikkude eluviiside harrastamine hoiab beebi ja ema tervena. Vajaliku hambaravi edasi lükkamine võib põhjustada nii ema kui ka lapse tervise jaoks tõsiseid tervise riske, nt võib hambas või igemetes olev põletik jõuda kogu kehasse ja seega ka areneva looteni. Uuringute järgi on “hambaaukudega” ehk nn ravimata hammastega ema lapsel kolm korda tõenäolisemalt 2.-6.aastaselt “hambaauke”, kui nendel emadel, kellel “hambaauke” ei esinenud. Seda võib põhjendada nii hambavaenulike bakterite kandumisega emalt beebile, mis saab toimuda isegi kui beebil pole veel hambaid suus, kui ka sellega, et ema toitumisharjumused mõjutavad ka beebi toitumisvalikuid ja -harjumusi. Seega peaks olema igati arusaadav, et oma suuõõne eest hoolitsemine raseduse ajal on tähtis nii ema kui ka beebi jaoks.

Alustame esimesest: rasedad teevad tahtmatult enda poolt kõik, et hambad laguneksid.

Nr 1: toitumine. Märkasin seda enda pealt, kuidas I trimestri iiveldus muutis söömiskõlbulikuks vaid vähesed toiduained. Minu puhul olid selleks puuviljad ja magusad puuvilja mahlad. Mõnel teisel on selleks šokolaad ja muu magus. Et vähegi iiveldust leevendada sõin ja jõin sageli nagu kõikjal rasedatele soovitatakse. Joogiks ikka kõiksugu mahlasid, mis loomulikult sisaldavad hulganisti suhkruid. Raseduse ajal on justkui kõik lubatud, olgu selleks siis meeletus koguses šokolaadi söömine või pidevad näksimised. Kahe raseduskuuga tekkis mul uus “hambaauk”, mis tõi mul mõistuse tagasi koju ning hakkasin enda toitumist ja söömist jälgima rangemalt kui varem: söömiste vahel hoian 3h, janu joogiks toidukordade vahel külm vesi ja ei mingeid magusaid mahlasid, proovisin süüa nii palju kui võimalik korraga, mis aitas eristada ka toiduaineid, mida on raske seedida ja mida pean vältima halva enesetunde tekkimiseks ning lisaks kõrge fluoriidisisaldusega hambapasta kasutamine (ikkagi riskirühmas olemine). Iiveldus möödas, ei olnud enam mingit “põhjust” hammaste hävitamiseks peale ebaratsionaalse väite: rasedana on kõik isud lubatud. Ütleksin, et kõik on lubatud, kui oled valmis pärast rasedust tundide viisi hambaarsti toolis veetma ja laskma oma mitmeid lagunenud hambaid “lappida”, kui hamba taastamine üldse enam on võimalik. Sellel on hind nii rahaliselt kui ka hamba jaoks, sest taastatud hammas pole kunagi nii hea, kui täiesti terve hammas.

Söö tervislikult:

  • söö mitmesuguseid tervislikke toite, nagu puuvilju, juurvilju, täistera produkte nagu leib ja sai, piimatooteid nagu juust, piim, maitsestamata jogurt.
  • head valikud on ka lihad, kala, kana, herned, pähklid ja munad.
  • söö vähem kõrge suhkru sisaldusega toite nagu kommid, küpsised, koogid, kuivatatud puuviljad; joo vähem jooke, kus on kõrge suhkru sisaldus, nt karastusjoogid, mahlad.
  • joo pigem vett või piima mahla, karastusjookide asemel.
  • joo vett kogu päev, eelkõige toitukodade ja snäkkide vahel, eelista kraanivett, kuna seal on fluoriidi või kui eelistad pudeli vett, siis jälgi, et seal oleks fluoriidi.
  • vähendamaks sünnidefekte on soovituslik tarbida foolhapet (600 mikrogrammi), foolhappet leidub nt. brokkolis, spinatis, lehtsalatis, kaunalistes, papajas, apelsinis, maasikates, banaanides.
  • kõige olulisem – hoida 3h snäkkide ja toitukordade vahel!
  • kui tõesti ei suuda 3h söömata olla, siis süüa ühe toidukorraga võimalikult palju korraga, et kõht ei läheks nii ruttu tühjaks
  • kui probleemid iiveldusega, siis süüa vahepeal tervislikke snäkke, millel on madal suhkrusisaldus, nt puuviljad, juurviljad, juust või maitsestamata jogurt.

Nr 2: oksendamine. Mul vedas, et aitas söömine ja külm õhk ning WC pott püsis puhtana. Osadel rasedatel on aga see “õnn” kallistada WC potti iivelduse kulminatsioonina. Kuna inimeste hambateadlikkus on Eestis ülimalt kehv, siis siinkohal tuleb öelda, et kindlasti ei tohi pärast oksendamist hakata hambaid harjama minimaalselt 1h jooksul. Hambad puutuvad oksendades kokku maomahlaga, mis muudab hambad nn “pehmeks” ning seetõttu võib kohene hammaste harjamine hambaid kahjustada. Soovituslik on loputada pärast oksendamist suud veega ning proovida leida viis iivelduse leevendamiseks.

Nr 3: hammaste puhastamine. Olen kuulnud rasedaid rääkimas, et nad ei saa hambaid harjata, kuna hambaharjaga tagapool olevate hammaste puhastamine ajab neid iiveldama. Kusjuures loomulik on see, et okserefleks tekib siis, kui puutuda keele tagaosa, mõnel inimesel on see refleks tõesti väga elav, aga hambaharjaga ei ole mingit põhjust hakata oma keele tagaosa harjama, tagahambad pole kunagi nii sügaval suus. Alumiste tagahammaste keelepoolseid pindu puhastades tuleb oma keel hästi “lödiks” teha ning mõelda muid mõtteid, peagi keel harjub hambaharjaga ning saab aru, et isekas on kogu aeg hammaste vastas lösutada. Ülemiste tagahammaste keelepoolseid pindu puhastades tuleb suu hästi lahti teha ja keel suupõhja lükata, siis hambahari ei puutu keelt ja saab rahus hamba puhtaks teha.

Jälgi head suuhügieeni:

  • harja oma hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga 2 korda ööpäevas. Vaheta oma hambaharja iga 3-4 kuu tagant, sest harjased väsivad. Ära jaga oma hambaharja.
  • finantsiliste võimaluste olemasolul soovitan investeerida korralikku elektrilisse hambaharja.
  • igapäevaselt puhasta hambavahesid hambaniidi või hambavahe harjakesega.
  • pärast sööki näri ksülitooli sisaldavat närimiskummi, mis vähendab “hambaaukke” tekitavate bakterite arvu.
  • kui esineb oksendamisi siis tuleks loputada suud veega. Ära harja pärast oksendamist oma hambaid min 1h jooksul.

Nüüd jõudsimegi teise punkti juurde: hambaarstid pelgavad rasedaid ravida. Seda seetõttu, et kogu see raseduse ajal ravi on selline hägune maa, mille kohta varasemalt väga infot ei olnud. Põhimõte oli küll, et kui ikka rasedal hammas valutab, siis vaja ravida, aga üldiselt vaid II trimestril ning sedagi lahjemate tuimestuslahustega. Röntgenit teha vaid äärmisel vajadusel (loe: pigem mitte). Parem oleks mitte ravida või oodata kuni laps sündinud. Aga siis hakkab naine ju beebit imetama ja kas siis tohib ravida? Või tõesti ootame nii kaua kuni naisel on suus hammaste “surnuaed”? Tõeliselt ärritas mind aga see, kui kuulsin, et raseda sõnul ei tahtnud hambaarst isegi hambakivi rasedal patsiendil eemaldada. Ideaalses maailmas on kõigil hambad terved ning rasedaks jäädes polegi suurt ravi vaja ette võtta, ent parem hilja kui mitte kunagi. Raseduse ajal tuleb kindlasti teostada ravitööd, edaspidiseks soovitaksin jätta nn “iluprotseduurid”. Ravitöid ei soovitata teostada viimasel 6.nädalal enne sünnitust.

OralHealthPregnancy_Small

USA on hambaravi vallas väga ettevaatlik, eriti, mis puudutab igasugu ravi eksimusi ning seetõttu on nad ka usinad nn ravijuhiste välja andjad, et arstidel oleks eksimise ruum võimalikult väike. Tuginedes viimastele uuringu tulemustele suuõõne tervise kohta raseduse ajal leidis riiklikult välja antud konsensus järgmist (https://www.mchoralhealth.org/PDFs/OralHealthPregnancyConsensus.pdf)

  • tuimestus: epinefriiniga tuimestused on raseduse ajal lubatud (Eestis kasutatakse hambaravis enim artikaiini ja mepivakaiini sisaldavaid lahuseid, mida on ok kasutada nii raseduse kui ka imetamise ajal).
  • valuvaigistid: paratsetamool on lubatud (jälgida lubatud kogust ravimi infolehelt); aspiriini ja ibuprofeeni võib kasutada lühidalt 48 kuni 72h, I ja III trimestril kasutust vältida.
  • suuloputused: kloorheksidiiniga lubatud.

Tuimestuse ja valuvaigistite kohta veel nii palju, et loomulikult tuleks kasutada ravimeid nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja, ent haige ema on loote tervisele ja arengule ohtlikum, kui terveks ravitud ema. Samuti ei saa kompromisse teha liiga nõrga tuimestuse arvelt. Kui on vaja tugevama toimega tuimestust kasutada, siis tulebki seda teha. Valu ei pea kannatama ei “tavaline” ega ka rase patsient.

Hambaravis tehtavat röntgenit ei tohiks ka karta. Röntgen olevat kõige ohtlikum just esimesel trimestril, kuna siis lootel alles kõik organid arenevad, AGA ohtlik doos nt 3.-4. rasedusnädalal on üle 50mSv, 5.-7.rasedusnädalal üle 200mSv ja 8.-15.rasedusnädalal üle 300mSv. Hambaravis tehtav röntgenülesvõte annab tavaliselt 0,005mSv, panoraamülesvõte 0,01mSv. Seda on väga väga vähe!! Võrdluseks siia juurde, et Eestis elav inimene saab aastas looduslikest allikatest keskmiselt 2-4mSv kiirgusdoosi. Ühesõnaga lihtsalt elamine Eestis ja värskes õhus olemine on ka suurema kiirgusdoosi andev kui üks väike hambast tehtav röntgenpilt. Soovituslik on kasutada rasedatel lisaks kilpnäärme kaitsele ka kõhupiirkonda kaitsvat kaitsepõlle.

Raseduse ajal on soodumus igemehaiguse tekkeks. Seda seetõttu, et raseduse ajal toodetakse hormoone, mis soodustavad teatud suus olevate bakterite kasvu ja nende aktiivne elu üheskoos mitte ideaalse suuhügieeniga viib põletiku tekkeni igemetes. Igemepõletiku tunnuseks on veritsevad ja/või punetavad igemed. Kuna inimesed harjuvad igasugu asjadega, mis neil suus on, siis soovitan pöörduda hambaarsti või suuhügienisti vastuvõtule ja lasta oma igemed üle kontrollida.

Kui me hambaid korralikult 2x ööpäevas ei harja, siis võivad bakterid siseneda inimese vereringesse läbi väikeste igemetes olevate haavandite ning sedasi liikuda kehas ringi. Aina suurenev tõendite hulk viitab sellele, et igemehaigus alates mõõdukast igemepõletikust kuni iget ja luud haarava põletikuni (tõsine parodontiit) mängib rolli raseduse komplikatsioonide tekkes, suurendades riski koorionamnioniidi (ehk lootekestade põletiku) ja loote üsasisese kasvupeetuse kujunemiseks. Enneaegse sünnituse tekke (st sünd enne 35.rasedusnädalat) risk on parodontiiti põdevatel  rasedatel olenevalt uuringust ca 15% kõrgem kui neil, kellel parodontiit ei esine. Tähtis on teada, et igemetega seotud haigused on nii ennetatavad kui ka ravitavad.

2006. aastal tõestasid teadlased, et ema suuõõne baktereid leidus inimese amnionivedelikus (nn lootevedelikus), olles tõestuseks selle kohta, et bakterid jõuavad lootevette. See on üpris tavaline, ent oluline on bakterite kogus. Kui on kerge põletik, siis ema antikehad kaitsevad loodet, ent kui on suurem põletik, siis peab loote immuunsüsteem hakkama ise bakterite poolt tingitud põletikuga tegelema. Selline sõda loote immuunsüsteemi ja bakterite vahel kutsub esile “loote stressi”. Kuna viimaste teadmiste järgi on loode see, kes kutsub sünnituse esile, siis võivadki loote poolt põletikule vastuseks toodetud hormoonid esile kutsuda varase sünnituse. Varajane sünd “kahjustab” hilisemas elus, kuna vajaka jäämised loote arenemisel kõhus põhjustavad hiljem suuremat riski diabeedi, kõrge vererõhu, kardiovaskulaarhaiguste tekkeks. Kindlasti on põletikul mõju ka haigustele ja arenguhäiretele, mille seoste kohta meil hetkel lihtsalt veel infot ei ole.

a.png

Rasedale patsiendile teadmiseks hambaravi kohta:

  • Raseduse ajal toimuvad muutused, mis muudavad igemed tundlikuks või paiste ja võivad panna nad veritsema (st. hambad ei pea olema väga kaua pesemata, et juba tekiksid igemeprobleemid). Seda probleemi nimetatakse gingiviidiks (igemete põletikuks). Kui gingiviiti ei ravita, siis see võib viia tõsisema igemehaiguseni, mille korral on põletikus mitte ainult ige vaid ka kogu hammast kinni hoidev kompleks. See haigus võib põhjustada hammaste kaotust. Hambakivi on ka asjasse seotud. Enamasti ei märka patsient ise igemehaiguse arengut tõsisemaks vormiks.
  • Hambaravi, sh röntgenpildid, valuvaigistid ja lokaalanesteesia on turvaline kogu raseduse ajal.
  • Saa vajalikku hambaravi enne sünnitust (II trimester on parim aeg raviks, viimased 6.nädalat enne sünnitust pigem mitte)
  • Kui viimatine hambaravi visiit oli rohkem kui 6 kuud tagasi või sul on mõni suuõõnega seotud mure, siis lepi hambaarsti juurde aeg ülevaatuseks kokku nii kiiresti kui võimalik.
  • Ütle kindlasti hambaarstile, et oled rase ning ka oma sünnituse tähtaeg. See info võimaldab hambaravi meeskonnal anda sulle parimat ravi.

6dfce00e6153990d0c947a1b93369e26.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements