Päevad 5-8: Santorinil

PÄEV 5: Akrotiri varemed, Red Beach, Emporeio

Kuigi ööunne läheb meie beebi kella 20.00-21.30 vahel ja ärkab ametlikult kell 10.00, siis varasemalt ärkas ta söömiseks üles iga 1,5-2,5h tagant. Viimastel öödel on beebipoiss teinud meil järjestikuse une isiklikke rekordeid ning ka see öö polnud erand. Täna öösel magas ta ilma vahepeal söömiseks ärkamata 4,5h ning seda ilusti oma pesas! Sõi 20 minutit ja magas VEEL järjestikku 2,5h! Järgnesid 1-1,5h uned. See on ju täiesti puhkus, kui nii kaua saab ilma söötmisteta magada!!

Täna oli üks väga tuulise ilmaga päev ning üleöö oli tunne nagu saarele oleks saabunud sügis. Ärkasime kell 10, sõime ning sõitsime Akrotiri varemeid vaatama. 1600a eKr kattus iidne linn vulkaaniplahvatuse tõttu tuhaga (sealseid asukaid pole leitud – nad kas evakueerusid enne plahvatust või varjusid kuskile saarel ning on siiani tuhatolmuga maetud) ning kuna tegu näib olevat igati arenenud tsivilisatsiooniga (kanalisatsioon, mitme korruselised majad, eripärased kunstiteosed), siis arvatakse, et tegu võib-olla Atlantise kadunud tsivilisatsiooniga. Tänu sellele avastusele sai Santorini saar maailmas kuulsaks ja turistid hakkasid saart külastama. Varemetest ootasin rohkemat. Olid varemetes majad ja väga vähese tekstiga ning igavad infotablood.

Seal läheduses oli ka Santorini kuulus punane rand. Sinna oli üle kalju kõva ronimine, ent Stenile ja pisibeebile kiires tempos järgi puhkides, nägime selle ka ära. Oli punane kalju ja punakas-pruunika liivaga rand. Kuna ilm oli tuuline ja ca 19 kraadi, siis ujuma me ei läinud. Ei jätnud mulle väga kustumatut muljet. Meie musta liivaga Perissa rand on palju ilusam.

Seejärel läksime teisel päeval tehtud tuurigiidi soovitusel jalutama Emporeiosse, mis on sarnaselt Pyrgosele (nn Cultural village) Santorini traditsiooniline mäe otsas olev “kindlusega” linn st linnatänavad on nagu labürint, et vastasel oleks seda linna raskem vallutada. See linnake meeldis mulle väga. Pisikesed ja kitsad tänavad. Ilus linnake. Tegin palju pilte, aga kuna kõigil on Sten, siis tema poosepilte ma üles ei pane.

Õhtul olime hotellis, kuna tõusis ülitugev tuul. Sten käis veel meres lainetega võitlemas ning mängisime põgenemistoa lauamängu Escape Room the Game -Dentist. See oli selle firma poolt tehtud mängudest mu lemmik, kuna mõistatused olid hambaravi ja hammaste temaatikaga!! Ohh.. see tõi täitsa tööigatsuse peale!! 😊

PÄEV 6: Fira

Täna oli lisaks ööle ka päeval väga tuuline ja jahe ilm. Kuigi temperatuur näitas, et õues on 22 kraadi, siis panin nii endale kui ka lapsele tugeva tuule tõttu selga kõige soojemad kaasa võetud riided. Lapsekandmise mõttes on selline jahedam ilm muidugi parem, sest külma ilma vastu aitavad riided, ent kuuma ilmaga on raske mitte higistada isegi kui olla õhukeselt riides.

Täna oli meil sõit Santorini pealinna Firasse. Vot.. see oli ikka linn. Autod ja inimesed ja poed ja toidukohad ja muusikud ja üldse kõikjal miskit toimus. Söögikohti on samuti igasugustes hinnaklassides. Turiste oli meeletult. Väiksematel tänavatel olid inimummikud. Ma ei kujuta ette, mis siin veel tipphooajal toimub!!

Siinne riidekaup on väga ilus. Ikka sinistes ja valgetes toonides õhulised kleidid. Kui oleks suvi, siis ostaks. Aga täna oli nii tuuline ilm ja juba mõte õhukesest kleidist pani värisema. Aga oleks ilus.

C6E492E5-B68F-4554-8B91-6F63783A0689

39CD4DAD-8181-4874-8DD8-300FED9D4FB9

Koduteel käisime oma lemmik pagariärist läbi, et taas kord osta minu lemmikut maiust -baklavaad!! Ka Stenile on see hakanud maitsema. Õhtul olime kodused, et anda lapsele aega ka “kotist väljas” ehk siis aega siputada ja suhelda, sest jutustab ta meil juba päris palju!

PÄEV 7: Matk Ancient Therasse

Täna vōtsime ette vōimsa matka Ancient Thera varemetesse, mis on mäo otsas olev iidne linn. Matkarada mäe otsa hakkas meie hotelli lähedalt Perissa rannast. Kuna hommikul oli ilm väga tuuline, siis panin end soojalt riidesse. See oli suur viga! Vaatamata tuulele oli tegelikult ōues 26 kraadi! Matkarada oli lisaks kuumusele ja ebasobivale riietusele minu jaoks ka füüsiliselt tõsine eneseületus, kuna olen raseduse ja sünnitusjärgse kodus olemise ajaga ikka tõsiselt vormist välja läinud! Põhimõtteliselt oli tegu lõputu trepiga. Jõudes lõpuks (pärast 1h ronimist) mäe alt paistnud majakeseni selgus, et seal asuvad Ancient Thera kui muusemi kassad ja sealt matk jätkus. Ancient Therasse jõudes olin üle kere higine, nägu punane, riided kleepunud vastu nahka, süda peksles. Hea oli see, et sain päikest, füüsilise koormuse ning kõige tähtsam – Sten oli (minuga) rahul.

Selle hullu matka juures oli beebi Steni kandekotis ning kogu olemisega väga rahul. Mäe tippu jõudsime täpselt beebipoisi söögi ajaks. Kotist välja võttes selgus, et nii Sten kui ka beebi on kõhuti läbimärjad, ent beebit ei paistnud see häirivat. Sain keset varemeid avalikult imetada (okei, otsisime ikka tuulevaiksema ja puu all oleva koha) ning mähkut vahetada. Korralikuma riiete vahetuse tegime siis, kui jõudsime oma hotelli. Minu jaoks hea märk on see, et päris paljudel juhtudel avalikult imetades inimesed ei saagi aru, et last imetan, sest katan ta tavaliselt õhukese tekikesega. Alles kui lähemale jõuavad ja matsutamist kuulevad, siis taipavad ja lähevad kaugemale.

Kokku kõndisime sellel päeval 10,5km. Täna pidime tegema ka oma hotellist välja registreerumise, sest meid ootas teiselpool saart Imerovigli nimelises külakeses uus hotell. Oleme ka varem reisides nii teinud, et kõigepealt ööbime odavamas hotellis ja siis paar päeva kallimas hotellis. Seekord lihtsalt osutusid mõlemad üpris kalliteks, sest beebiga oli soov privaatbasseiniks ja see pole just kõige odavam lõbu. Täna oli ka meie viimane rendiauto päev. Kokku võtsime auto kolmeks päevaks ja maksis see koos kindlustusega ca 120 eurot (EASY autorent). Auto toodi meile Perissa hotelli ning autole järgi tuldi meie Imerovigli hotelli.

Meie uus hotell on tõeline ulme. No ikka nagu filmis! 3 päeva enne hotelli saabumist sai Sten meilile küsitluse, kus pidi kirja panema meie soovid. Näiteks, et millist patja me soovime (valikus oli mingi 5 erinevat, sulgedega, memory foam jne), millise firma shampoone, millist lõhna tuppa soovime (valisime lavendli), kas soovime magamajäämise soodustamiseks patjadele mõeldud pihusteid (?), kas soovime beebile eriasju, kas soovime transfeeri hotelli jne.

Hotelli saabudes tuli meie auto juurde kohe mitu inimest. Üks võttis kohvrid, teine autovõtmed, et auto ära parkida, kolmas tõi tervitusjoogid ning neljas tutvustas nii lähedal olevaid söögikohti, tegevusi kui ka tegi hotelli tutvustava tuuri – kus on spa, kus hommikusöök, kus jõusaal, kus hommikused joogatunnid, kus on kõige soojem bassein beebiga ujumiseks jne. See oli tõesti tore, et beebile oli nii palju mõeldud! Toas oli automaatne pudelisoojendaja, ujumiseks kätised ning ujumispaadike (saab lapse sinna istudes sisse panna), mitmesugused beebishampoonid, -kehaõlid ja -kreemid, hommikumantel, muidugi ka võrevoodi. Meid ootasid toas šokolaadi kastetud maasikad ning koheselt toodi ka hotelli poolt endale meelepärane kokteil. Kuna alkoholi me ei tarbi, siis tellisime endale Virgin Mohhitod. Mmmm… ülimõnus. Toaga saab ka ainult rahul olla. Voodimadrats on ülipehme – ma ei lahkukski siit toast ega voodist. Toa temperatuur on ka väga paras isegi ilma konditsioneerita. Rõdusid on kaks – üks lõunapäikese nautimiseks ning teine basseiniga päikeseloojangu vaatamiseks. Väga romantiline. Siin võiks täitsa mesinädalad veeta. Privaatbasseini vesi oli beebitermomeetriga mõõtes 27 kraadi.

Õhtul läksime soovitatud restorani nimega Avocado. Oli selline pigem viisakas koht. Kreeklastele tüüpiliselt küsiti alguses, et kas oleme teinud reserveeringu. Kui ütlesime, et ei ole, siis tegi kelner pooltühjas restoranis ringi vaadates näo nagu koha leidmisega läheb keeruliseks. Siis ikka leidis meile ühe laua. Õhtu möödudes küll tuli inimesi, ent täis restoran küll ei läinud. Kaugel sellest! Septembri lõpp pole ju siin enam tipphooaeg! Toit oli imemaitsev. Beebi oli Steni süles, alguses magas ning söögi ajal suutis Sten kuidagi osavalt ühe käega süüa ilma, et beebit täis ei tilgutaks! See on keeruline!

Kodus saime taas kord 3h last magama panna. Kogu aeg oli tunne, et no nüüd jääb magama ja siis klõps silmad lahti, nutt ja jälle kõik otsast peale. Lõpuks oli nii väsinud, hakkas lihtsalt nutma, nuttis paarkümmend sekundit mu süles, ütlesin kõrva šššš, panin luti suhu (sest sageli üleväsinuna tiss enam ei sobi), kussutasin ja jäigi sügavasse unne. Enne seda oli ta aga 3h kord rinna otsas, kord lutiga, kord juba oma voodis lutiga, siis veel paar mähkme vahetust. Ühesõnaga tralli kui palju. Lisaks reisiemotsioonidele on tal hetkel käimas ka 2 kasvuspurt Wonder weeksi järgi. Pärast seda arenguetappi peaks ta olema täitsa asjalik sell valmis, kes haarab asju ja keerab end külili ja puha.

PÄEV 8: 

Öö oli selline nagu tavaliselt. Esimene uni 3h (ehk siis see aeg, kui tema juba magab ja meie veel mitte), söök 15 minutit, siis uuesti unne 2,5h, söök 15 minutit, uuesti unne 1,5h, söök 10 minutit, uuesti unne 15 minutit, ja siis kella 7-st hommikul, kui ta uuesti söömiseks ärkas, siis võtsin ta juba enda kaissu, sest kella kümneni hommikul vigises ja sõi ta juba umbes miljon korda.

Hommikusöök oli selline nagu filmis “Üksinda kodus”, kus muudkui toodi kandikutel toitu ette. Nimelt tuleb eelneval õhtul teha menüüs olevate meelepäraste hommikusöökide juurde linnukesed ja siis tuuakse need toidud endale meelepärasel kellajal toidud tuppa. Võib ka minna restorani hommikust sööma, aga kuna meil on beebi, siis toas söömine on NII palju lihtsam! Kaks kelnerit muudkui tõid kõiki meie tellitud toite nii, et terve elutuba täitus toitudega. Olime tellinud amatööridele kohaselt liiga palju, mistõttu panime osa toidust külmkappi ja sõime seda sama toitu veel ka õhtul. Kõik oli imemaitsev. Smuutid, värskelt pressitud mahlad (greip ja apelsini), puuviljasalat, vahvlid jäätise ja puuviljadega, värske baklava, brownie, croissandid, munaroad, juustuvalik, võileivad jpm.

Üllatus-üllatus, aga ka täna oli meil plaanis matk! Matkarada kulgeb Firast Oiasse mööda kaljuserva (kokku ca 11km) ning matkajaid on siin tõesti väga palju. See on väga populaarne matkarada. Meie alustasime oma matka hotelli eest minevalt rajakeselt ja teel Oiasse oli kogupikkus ca 7,5km. Ilm oli väga tuuline (30km/h), ent soe nagu eilegi. Väga raske oli end ja beebit riidesse panna, sest ühest küljest võib tuulises kohas olla väga külm, ent tuulevaikses kohas on jälle väga palav. Matk oli võrreldes eilsega lihtne, sest ei olnud suuri tõuse. Väidetavalt kõndisime ka täna ca 10,5km.

5EFBE155-1A0C-4047-B65D-04F37EB77F86

37F2A392-1814-4587-A7F4-C0C5972DAFEA

Oiasse jõudes läksime restorani, sest esiteks oli mul väga suur janu ning teiseks oli vaja beebil ärgata ja süüa. Söödud, joodud ja mähkud vahetatud jalutasime veel natuke Oias ringi. Kuna käisime seal ka reisi teisel päeval koos giidiga, siis oli meil enamik kohti juba läbi jalutatud. Tagasi koju plaanisime tulla taksoga, ent selgus, et vabasid ootavaid taksosid ei olegi, et tuleb takso tellida. Kokku olevat saarel 37 taksot. Kuna buss just tuli, siis otsustasime proovida siinset ühistransporti. Siinsed bussid on nagu turismibussid. Kõik inimesed läksid bussi ja seejärel käis bussis ringi mees, kes müüs pileteid ning hüüdis üle bussi, kas on vaja teha ettenähtud linnas peatust või mitte. Pilet oli 1,8 eurot ja tänu kiirusele, lihtsusele ja heale konditsioneerile jäime oma sõiduga väga rahule. Ma ei kujuta bussiga liiklemist ette tipphooajal, sest juba täna oli buss puupüsti rahvast täis ning olid isegi seisukohad!

Kodus oligi beebil aeg unest ärgata, süüa ning ärkvel olla. Läksime beebiga kõigepealt spa-s olevasse sooja välibasseini. Kuna see oli kergelt kloori lõhnane, siis seal me väga kaua ei olnud. Läksime seejärel meie enda privaatbasseini, millel oli soendus pandud max peale (30 kraadi). Sisse minnes ta korra pahandas, aga siis oli vaikselt ja uudistas ringi. Veeralli lõppes kuuma dušsi all mõnuledes. Ta võiks lõputult seal sooja vee all Steniga koos istuda. Olles ööst väsinud magasin õhtuune koos beebiga. Õhtul sain jälle 2,5h last magama panna, sest korralik uni tal lihtsalt ei tulnud! Eks ma pean pärast reisi hakkama beebit õpetama ise magama jääma. Seni aga naudime veel viimaseid reisipäevi!

Advertisements

Põgenemistoad – päris ja mängu (vol 2)

Põgenemistoad – päris

Viimasel ajal oleme käinud päris mitmes uues põgenemistoas, kuna beebi kõrvalt ei ole ehk lähikuudel võimalik tubadesse mingi aeg minna.

Külastasime Tallinna kesklinnas oleva firma InGame põgenemistubasid, mis meeldisid meile väga. Mõistatused olid eri tubades väga mitmekülgsed ning suur rõhk oli sobiva atmosfääri loomisel. Meeldivuse järjekorras eri toad:

  1. Harry ja viimane varikatk – esiteks olles Harry Potteri sarja suured austajad (käisime eelmine aasta ju ka Ameerikas Universal Studio pargis Harry Potteri maal – saab lugeda siit) meeldis meile väga see autentne õhustik, mis seal toas oli loodud. Erinevaid mõistatusi lahendades tekkis tõesti võlumaailma tunne, kuna ka mõistatused olid igati temaatilised ja läbimõeldud. Käisime seal toas teinegi kord, et ka meie väikesed õved saaksid põnevusest osa. Meie siis vajadusel juhendasime neid. Kindlasti üks mu Tallinna lemmiktubasid.

35812512_1902608856471640_2312611461060362240_o

  1. Muumia – samuti ülilahedalt tehtud tuba, seda nii mõistatuste kui ka keskkonna loomise poolest. Kellele siis ei meeldiks Egiptuse muumiatega seotud mõistatused? 😀 Mõistatused olid vaheldusrikkad ning loogilised. Igasse uude tuppa minnes muudkui ahhetasin, kui lahedalt oli kõik tehtud.
  2. Saag – nii nimetatud “õudukatuba”, kus ehmatamist tuli ette omajagu, minul rohkem kui Stenil. Kindlasti peab sinna tuppa minnes olema üks julge, kes on nõus oma käe panema igasugu pimedatesse “aukudesse” ning vajadusel teistest rühmaliikmetest eralduma. Veri, prussakad, naelad, süstlad – valmis peab olema hirmust võitu saama. Meie jaoks polnud mõistatused väga keerulised ning tegime sealt toast põgenemisel välja saamisel toa rekordi (1 vihje).
  3. Da Vinci saladus – see tuba on oma mõistatuste poolest üks raskemaid, kus oleme kunagi käinud. Teema oli selline nii ja naa. Kõik oli tehtud nii nagu ette võib kujutada, ent lihtsalt Da Vinci pole meie arvates nii põnev kui näiteks Harry Potteri või Muumia temaatika. Meile ei meeldinud planeetidega seotud ülesanded, kuna need olid meie arvates halvasti sõnastatud (eriti eesti keelsed) ning kuskil polnud ka paberit ja pliiatsit, et oleks võimalik oma peas asju korrastada.

35493927_1897553140310545_491680971213504512_o

 

Põgenemistoad – mängu

Minu üheks põgenemismängude lemmik sarjaks on “Unlock!”, millel ilmusid uued mängud, mida me ka esimesel võimalusel lahendama asusime.

Uueks osaks on “Unlock! Secret Adventures”, kus on kolm lugu:

  • “A Noside Story” – kurja teadlase fantaasiteemaline. Toredad mõistatused, pigem lihtne.
  • “Tombstone Express” – Westerni teemaline. Pigem keskmise raskusega. Minu lemmik.
  • “The Adventurers of Oz” – Võlur Oz-i teemaline. Väga keerulised mõistatused, tõesti väga raamidest välja mõtlemist nõudvad. See oli Steni kõigi aegade lemmik lugu.

Minu arvates olid need kolm mängu kõigist teistest Unlock! mängudest erinevad, kuna nõudsid täiesti uut moodi lähenemist mõistatuste lahendamisel. No näiteks “Tombstone Expressis” sai lisapunkte, kui leidsid õige mõrvari lisaks mõistatuste lahendamisele, ning võimalikke lõpptulemusi oli seetõttu mitu, samuti juhtusid teatud sündmused teatud lahendamisaja möödudes. Võlur Oz-i puhul pidi kasutama nii teadmisi muinasjutust (mina polnud selle muinasjutuga kursis, aga õnneks Sten oli), mänguga kaasas olevat maakaarti kui ka “võlupeeglit”, mis ajas meid täiesti segadusse. 😀

Lisaks avastas Sten, et on võimalik kodus välja printida ja lahendada “Unlock!” tasuta osasid. Need on lühikesed, aga toredad. Kindlasti on soovituslik printida heale paberile ja kvaliteetse värvigammaga, kuna muidu võivad osad peidetud numbrid jäädagi märkamata ja seetõttu ei saa edasi mängu lahendada. Vajalik on ka tasuta mobiiliappi “Unlock” alla laadimine. Tasuta osad (meeldivuse järjekorras):

  • Doo-Arann Dungeon (saab alla laadida siit: Doo-Arann Dungeon) – seiklus leidmaks hinnalist aaret ühest vangikoopast, võlu teemaline. Põnev.
  • Temple of Ra (saab alla laadida siit: Temple of Ra) – Egiptuse teemaline. Pigem rasked mõistatused.
  • Fifth Avenue (saab alla laadida siit: Fifth Avenue) – ülesandeks varastada Al Capone ajastul üks hinnaline ese. Veider temaatika, aga toredad mõistatused.
  • The Elite (saab alla laadida siit: http://www.spacecowboys.fr/unlock-demo) – põgenemine kasiinotoast? Veider temaatika, lihtsad mõistatused.

 

Põgenemistubade vol 1 – saab lugeda siit: Põgenemistoad – päris ja mängu.

Kas oled neid mänge proovinud? Kuidas meeldisid?

Põgenemistoad – päris toad ja mängu

Põgenemistoad reaalse toana kui ka kodus “lauamänguna” on üks põnev meelelahutus, mida oma kaaslase, lähedaste, sõprade ja/või kolleegidega mängida. Millegi pärast olin alguses just põgenemistoa lauamängude suhtes skeptiline, et kas need ikka on nii põnevad ja annavad samasuguse tunde nagu päris põgenemistoas olles, aga eksisin täielikult. Need annavad hoopis teistsuguse põneva tunde ja on väga meelelahutuslikud!

Oleme mehega mänguhimuliste inimestena suured põgenemistubade fännid, kuna meile meeldib mõistatuste lahendamine, põnevad süzeed ja alati rõõm taas kord avastamisest, kui hästi me üksteist koostööd vajavates situatsioonides täiendame. Väga sageli on nii, et osa lahendusest mõtlen välja mina, osa Sten ja liites meie kaks poolt, jõuamegi koos vastusele, milleni üksinda kumbki pool poleks jõudnud. Välja arvatud morsekoodid, millest mina midagi ei jaga. Ka kolleegide või sõpradega põgenemistoas olles on mulle hästi meeldinud see avastamisrõõm, mis tekib, kui näed oma kaaslast jõudmast eriti keerulise mõistatuse lahenduseni – selline hästi positiivne respekti tunne peaaegu nagu oleks ise selle lahenduseni jõudnud. 🙂

Koos oleme mehega külastanud ligi 30 reaalse põgenemistoa, millest 20 on asunud Tallinnas ning teised Maltal, Austraalias, Lätis, Ameerikas ja Jaapanis. Lauamänguna oleme mänginud samuti üle 30 põgenemistoa. Nii veider kui see ka ei tundu, siis iga päris kui ka mängu tuba on suutnud meid oma mõistatustega üllatada.

Hind? Üldjuhul saab ühte põgenemistoa mängu mängida ühe korra, sest järgmisel korral lihtsalt juba tead, mis olid mõistatuste lahendamise vastused ning puudub üllatusmoment. Olenemata mängijate arvust jäävad päris põgenemistoad enamasti sinna 45-60 euro kanti ning mängu põgenemistoad 5-55 euro kanti. Lauamänguna põgenemistoa puhul peab sageli mängu käigus osa esemetest ära lõhkuma või paberitele joonistama, mistõttu pole enamasti võimalik ühte mängu mitu korda mängida.

Ilmselgelt, mida rohkem on mängijaid, seda odavam kokkuvõttes hind tuleb, AGA eriti lauamängu põgenemistubade puhul on parim lahendada mõistatusi kahekesi, sest sageli on mõistatus paberil kirjas ja läheks väga keeruliseks, kui tuleks seda lehte mitme osaleja vahel üksteisele edasi-tagasi ulatada. Päris põgenemistubade puhul on samuti enamasti parim kahekesi mõistatusi lahendada, kuna rohkemate osalejatega võib tekkida olukordi, kus mõnel liikmel polegi nagu midagi teha ning tekib selline kõrvalseisja tunne ja sageli ei saa “täit” elamust. Loomulikult on tubasid, kus piirarv ongi 3 või 4 ning siis on tõesti iga liige hädavajalik, aga selliseid tubasid on Tallinnas pigem vähe.

 

Reaalse toana.

Üldiselt on kõik Tallinnas käidud põgenemistoad mulle meeldinud, ent üpris hästi on võimalik eristada eri firmade “käekirja” tubade tegemisel. Lemmikuks ongi osutunud just need toad, mis on jätnud kõige tugevama emotsiooni, olgu selleks, siis üllatus, hirm , põnevus või mõistatuste võime end täielikult loosse kaasa tõmmata.

Minu top 5 Tallinna põgenemistoad:

  1. Baker Street 221B (firmalt Claustrophobia) on mu kõigi aegade lemmik Tallinna põgenemistuba, sest seal olid nii üllatavad mõistatused ja lahenduste mehhanismid (ei olnud lihtsalt otsi võti sellele lukule) ja tundsin ennast põneva loo tõttu tõelise detektiivina. Claustrophobia tubadele on iseloomulik: pole tavapäraseid lukke, alati tekib tunne, et toa loomisel on nii mõistatustesse kui ka üldse mehhanismidesse kõvasti investeeritud nii raha kui ka aega, toas pole liigseid asju, mis ajaksid segadusse. Olen käinud veel ka Gravity, Psühhiaatrihaigla ja Tormise ookeani tubades, millest viimane on mul samuti üheks lemmiktoaks, ent kuna seal aega on vähe ja mõistatused keerulised, siis sinna on mõistlik minna mitmekesi.

    329a63f225c168c27
    Baker Street 221B põgenemistuba
  2. Shambala (firmalt Imaginaris) võlus mind sarnaselt Claustrophobia firmalegi oma üllatavate võti-luku mehhanismidega (võiks ju arvata, et pärast ca 30 tuba olen juba suhteliselt kõike näinud, aga ei!) ning müstiliselt põneva atmosfääri tõttu. Selle firma toad on meil viimase aja üks parimaid leide. Käisime ka Suu toas, mis oli tõesti hirmus, ent oma mõistatuste, muusika kui ka dekoratsioonide ja loo ühtesulanduvuse poolest väga lahedalt tehtud.

    11-359-of-368-741x526
    Shambala põgenemistuba
  3. Töövestlus (firmalt Affect Laboratories) on olnud minu jaoks kõigi aegade hirmsaim põgenemistuba, kuna seal tekib väga reaalne ohutunne, vähemalt mul tekkis. Mõistatused on pigem keerulised ning sinna tuppa ei saagi minna vähem kui kolme inimesega, sest osalejad eraldatakse üksteisest ning siis on iga liige ülioluline. Seal toas üllatasid mind paljud asjad: esiteks lugu ise ja loo püant, teiseks huvitavalt tehtud mõistatused ning kolmandaks see, kuivõrd oli toa ehitamisel vaeva nähtud. 
  4. Hullu Doktori tuba (firmalt Exitroom) võlus mind oma põneva süžeega, kus sarnaselt Baker Street 221B Sherlock Holmsi loole pidi kahtlusaluste seast süüdlase mõistatama vihjete järgi, mis on minu jaoks alati põnevam kui lihtsalt tuba, kust peab ebamäärasel põhjusel põgenema. Exitroomile on iseloomulik, et hästi suur rõhk on teemakohase õhustiku loomisel ning lukud avanevad enamasti võtme või numbrikombinatsiooniga. Raskeks teeb mõistatamise mittevajalike toas olevate esemete rohkus ning miinusküljeks on mõnikord vajalik lahenduse leidmiseks kogu tuba läbi kompida või raamatud läbi lapata. Olen käinud Exitroomi tubadest veel Dracula, Protseduuride, KGB ja Pehmes toas. Ära märkimist väärib kindlasti Protseduuride tuba oma verise ja samas meditsiinilise õhustiku tõttu – see on kindlasti meeldejääv.
  5. Verine pulm (firmalt Escape Room Factory) ühe mu lemmikuna pole päris põgenemistuba vaid pigem teatraalne põnevusmäng. Seal pole otseselt mõistatusi ning kogu mängu juhivad päris näitlejad. Kindlasti on vaja tavapärasest rohkem julgust, kuna kohati oli ikka päris hirmus mööda pimedaid käike teed otsida samal ajal kui keegi näitleja pimedusest Sind ehmatab või Sinust kinni haarab. Hea, et olime neljakesi, sest siis oli lootus, et ehk kogu aeg ise ei ehmata. Näitlejate poolt etendatud lugu ja kogu see elamus kokku olid vägagi meeldejäävad, mistõttu ka koht minu top 5-s! Varem oli sellel firmal palju tubasid, millest sai külastatud nii Vanglast põgenemise, Muumia, Tapamaja ja Mahajäetud tehase tuba. Uutest olen käinud Pimedal Eksperimendil, kus kõik toimus täielikus pimeduses ning juhinduma pidi vaid oma kompimis-, kuulmis-ja lõhnameelest. Alguses oli väga klaustrofoobiline olla täielikus pimeduses, ent toimetama hakates hirm kadus, sest põnevad mõistatused viisid hirmumõtted mujale. Viimati käisime Tormi müsteeriumil, mis leidis aset päris laeval (Lennusadama juures) ning kus pidi leidma meeskonna hukkumise põhjuse. Kuigi iseenesest oli õhkkond väga autentne ning tänu videotele lugu väga esil, siis mõistatused olid minu jaoks sellised tavapärased.

Teistest Tallinnas olevatest põgenemistoa firmadest oleme külastanud veel ka Adventure Roomsi. Mina olen käinud Musta Kuninganna toas, kus loo temaatika ja dekoratsioonid mulle väga tugevat emotsiooni ei jätnud, ent sealsed mõistatused olid väga põnevad.

 

Lauamänguna.

Meie tellime (õigemini Sten tellib) mänge neti teel, mistõttu on meil kindlasti põgenemistoa mängudest natuke laiem ülevaade, kui lihtsalt need mängud, mis Eestis on müügil.  Eestis on need mängud väga uus asi – jõulude ajal nägin esimest korda lauamängupoes müügil firma Exit The Game mänge, mis tõelise kiirusega lettidelt ära osteti, ning nüüd on lisandunud ka Unlock! mängud. Aga isegi, kui poes mängu pole, siis internetist tellime on nii lihtne ja kiire, et see mõned eurod kohale toomise tasu ei tohiks kedagi murda (põgenemistoad lauamänguna on niigi palju odavamad kui “päris” põgenemistubadesse minek).

Meie mängitud lauamängu põgenemistoad alustades lemmikust, kuigi pean tõdema, et kohtadel 3.-7. olevad mängud on kõik väga toredad ja raske oli neid mingisugusessegi pingeritta seada:

  1. Unlock! mängude seeriast oleme avastanud kahte mängude kombot  (Unlock – Escape Adventures, Unlock – Mystery Adventures), kuhu kokku kuulub kuus mängu. Iga mängu saab osta ka üksikult. Iga mäng vastab ühele kaardipakile, milles olevate mõistatuste lahendamiseks on aega 60 minutit. Lemmik põgenemistoaks on see minu jaoks seetõttu, et sealsed reeglid on jaburalt lihtsad, ent saadav rõõm tohutu. Mulle meeldib, et mõistatused on väga erineva raskusega, vajalik on ka tähelepanu (nt mõnikord peab kaartidelt leidma peidetud numbreid), ei pea inglise keeles väga proff olema ja ühele heale mängule omaselt on kõik ka visuaalselt väga ilus. Seda mängu saab kunagi uuesti mängida, kui mõistatuste vastused ununenud. 🙂 

    IMG_7545

  2. Exit The Game seerias on ilmunud palju mänge, millest meie lauale on jõudnud: The Secret Lab, The Abandoned Cabin, The Pharaoh`s Tomb, The Forbidden Castle, The Polar Station, The Forgotten Island.  Iga mänguga on kaasas juhiste leht, dekodeerimise ketas, mõistatuste raamatuke, konkreetseks mänguks vajaminevad lisa jubinad ja kolm kaardipakki (vihje-, mõistatuse-ja lahenduskaardid). Mängu mehhanism on hästi lihtne, ei pea olema inglise keele proff ning mulle eriti meeldib selle mängu mõistatuste raamat, mille puhul ongi mõeldud, et mängu lõpuks on seal osad leheküljed katki lõigatud, ära volditud või täis igasugu mõistatamiseks vajalikke märkmeid.  Ilmselgelt ei saa seda mängu mängida mitu korda, ent tegu on oma kvaliteetsete mõistatuste ja huvitavate teemade tõttu ühe meie lemmikmänguga. The Pharaoh`s Tomb oli meie jaoks üks kõige raskemaid. Lemmikuks on olnud mul The Secret lab ja The Polar Station. Aega on arvestatud 1-2h, mis enamasti ongi umbes nii meil ühe mängu peale läinud. 

  3. Escape The Room mängudest oleme avastanud mänge Secret of Dr.Gravely`s Retreat ja Mystery at the Stargazer`s Manor. Mõlema mängu puhul on mulle väga meeldinud mõistatused ja viis, kuidas mängu mehhanism on üles ehitatud. Mängus on neli ümbrikut, mis sisaldavad mitmesuguseid mõistatusi ja veel väiksemaid ümbrikke. Lisaks on mänguga kaasas ka spetsiaalne ketas, millel tuleb kontrollida mõistatuse lahendust iga ringi õigesti keerates ning kui kõik õige, siis saad avada järgneva ümbriku ja sedasi see lugu aina edasi kulgeb. Hästi lihtne ja loogiline mehhanism, pole vaja profi tasemel inglise keelt ning mõistatused on olnud ka väga leidlikult välja mõeldud. Ainukeseks negatiivseks küljeks on olnud see, et nende mängude stsenaariumid ja temaatika on olnud minu jaoks liiga fantastilised. Aega lahendamiseks on 90 minutit. Saab uuesti kunagi mängida. 

  4. Escape Room mängude seeriast oleme mänginud põhimängu The Game (sisaldab nelja mängu) ning mitmeid laiendeid: Welcome to Funland, Murder Mystery, Virtual Reality Expansion Pack Edition. Viimane sisaldab kahte mängu ning kaasas on virtuaalreaalsuse prillid, mis tuleb ühendada mobiili ja äppiga. 

    Laiendite mängimiseks on vajalik põhimängu olemasolu, kuna sellega tuleb kaasa kirstu moodi kodeerimismasin ja spetsiaalsed sinna sobivad “võtmed”. Iga mäng sisaldab endas ümbrikuid vajaminevate mõistatuste, kaardilaua ja esemetega ning lisaks on ka vihjete kaardid, mida võib avada siis, kui teatud aeg on juba täis tiksunud.  Virtuaalreaalsuse mängude puhul jäi hinge kraapima tunne, et lahendus antud mõistatusele pole loogiline järeldus eelantud vihjetele või polnud me lihtsalt piisavalt nutikad nende mõistatuste lahendamiseks. Teised mängud on olnud tehtavad ja alati väga kaasahaaravad, kuna mõistatused on väga teemakohased.  Saab uuesti kunagi mängida.full1

  5. Escape Room in a Box – The Werewolf Experiment Game – sealsed mõistatused olid enamik väga põnevad, ent paar ülesannet nõudis väga head inglise keele oskust (no selline sünonüümide mõistmise tase) ning seetõttu olid meil paari mõistatusega tõsised raskused. Samas mulle väga meeldis see mäng, sest kõik oli iseenesest väga uhke, mõistatused omapärased ja neid erinevaid asju oli seal ikka tõeliselt palju. Ajalimiit on nõrkadele, sest me lahendasime neid mõistatusi ikka väääga kaua. Ei saa uuesti mängida, kuna sodisime kõik ära. :/ 

  6. Deckscape mängude seeriast oleme mänginud The Fate of London, Test Time. Tegu on kaardipakkidega, kus tuleb järjest kaarte võtta – loed läbi ja lahendad mõistatuse, siis pöörad kaardi ümber ja kui vastasid õigesti, siis jätkad, ent kui vastasid valesti, siis saad X-i, mis mängu lõpus annab lisa aega vms. Iseenesest hästi lihtsate reeglitega mäng ning mõistatused on meie jaoks ka hästi parajal tasemel – peab mõtlema, kuna pole liiga kerge, aga samas ei teki ka ahastust, et oleks liiga keeruline. Kuna kaardid pole nii ilusad kui Unlock mängudes, siis ei teki ka sellist teemasse sisse elamise tunnet. Samas aina edasi tiksuv aeg (60 minutit kokku) ja kahtlus, et me ei jõua aja sisse, on selle mängu seeria puhul olnud kuidagi eriti meeldejääv. Saab kunagi ehk uuesti mängida.pic3857500Viimati mängisime samast seeriast Heist in Venice. See oli nii lahe! Kui varasemalt on minu jaoks teemasse sisse elamine olnud Deckscape puhul vaevarikas, siis seal pidi kõigepealt valima 6 rolli seast endale tegelase ja siis iga tegelane oskas teatud mõistatust lahendada ja üheskoos mindi Veneetsiasse panka röövima – selline filmi “Italian Job” temaatiline. Mõistatused olid mõnusalt rasked. Ohh.. see oli suurepärane!pic3949642
  7. Escape Team`i poolt tehtud treening missioon ja viis missiooni on erilised selle poolest, et esiteks on need väga odavad (esimene missioon ja treening on tasuta ning järgnevad missioonid maksavad alla 1 euro tükk), teiseks on need ülesanded võimalik ise kodus välja printida ning kolmandaks, ja kõige tähtsamaks, on sealsed mõistatused väga kaasahaaravad ja põnevad. Voltimine, lõikamine, sobitamine ja nutikus tulevad kõik kasuks. Kahjuks pole selle põgenemismängu temaatika väga haarav ja vaatamata mobiiliäppist kostuva hääle püüetele meid kui mängijaid pommipanija takistamise temaatikaga kurssi viia, jääb mängu teema siiski tahaplaanile. Saab seda mängu kunagi ehk uuesti mängida.untitled
  8. Unfinished Case of Holmes – kuigi aega oli mänguks arvestatud 90-120 minutit, tekitas see mäng minus frustratsiooni. Mänguga oli kaasas 12 mõistatuste lehte ning lisaks igasugu ümbrikud. Esimese ülesandena pidi need mõistatuste lehed panema järjekorda, ent ometi mängu ajal pidi neid ikkagi suvaliselt järjekorrast võttes kasutama, mis ajas mind eriti segadusse. Iseenesest olid mõistatused kõik toredad, aga lihtsalt kogu see mängu mehhanismi ülesehitus, õigete vastuste kindlaks tegemine (kord vaja numbrit, kord sõna, kord ei saagi aru, mida ja kuhu on vaja vastata jne) ja segane kujundus, tekitas rohkem küsimusi kui vastuseid. Mänguga kaasas käiv mobiiliäpp oli keeruline. Lugu ise oli enam-vähem. Saab uuesti kunagi mängida. IMG_7415

 

Vot sellised põgenemistubade muljed siis minu poolt.

Milline on olnud Sinu lemmik külastatud põgenemistuba? Milline põgenemistoa lauamäng on enim meeldinud?