Beebi päevakava ja unekool (uneteemad vol 3)

Ligi 4-kuud on meie pisipoiss olnud meiega ning selle aja jooksul olen saanud päris palju beebide une kohta targemaks. Mul on kahju, et ma varem neid asju ei teadnud, sest see oleks meie elu palju lihtsamaks teinud. Kõik, kes vähegi meid teavad, siis on kursis sellega, kui kehvasti on meil olnud ööunedega ning sellest tingitud MINU ülima tuuma uneväsimusega. Postituse alguses kirjutan teekonnast päevakavani ning seejärel räägin juba põhjalikumalt Babywisest inspireeritud päevakava kohta.

Ka lähedaste ja võõraste soovitused pole olnud väga abistavad.

Näide 1: “Aga minu beebi magas juba esimest elupäevast 4h, 6h või 12h kaupa.” Tore, good for you.

Näide 2: “Aga mine beebiga õue jalutama,” Ma olen väsinud, ma ei jaksa iga päev kümneid kilomeetreid jalutada! Pluss ma tean ka, kuhu see välja viib. See viib sinna, et beebi magab AINULT siis, kui vanker liigub ja soovitavalt mööda aukliku teed.

Näide 3: “Kannata ära. Beebiiga on ju nii lühike. See on normaalne.” See on mu isiklik lemmik. Ei see ei ole normaalne.

Milles see 2. esimese elukuu raskus minu silmis siis peitus?

Esimesed 2 elukuud kulgesime täielikult beebi rütmis. Kiindumussuhte tekkeks oli/on tähtis beebi vajadusi õhust haista ning mitte lasta tal nutta. Seejuures pakkudes beebile süüa ükskõik, millal ta seda soovib ehk siis nii öelda nõudluse põhiselt. Beebi ärkas, andsin süüa, aitasin teda krooksude tegemisega ning vahetasin mähku, vajadusel kordasime seda söök-krooks-uus mähku ja riietus ringi ning beebi jäi imetades magama. Selline tsükkel kestis umbes 1,5-2h. Kogu tema ärkveloleku aeg kuluski söömisele. Vahepeal õnnestus teda paariks minutiks panna kõhuli, talle nägusid teha või juttu rääkida, ent peagi hakkas ta häält tegema, nõudis tissi ja peagi jäigi tissi otsas jälle magama. Jah, ma ootasin pärast söötmist krooksude tulekut, sest muidu pikali pannes võis kindel olla, et lähima 10 minuti jooksul oksendab ta end täis. Mees tegi KÕIK kodused toimingud, hoolitses, et ma midagi sööksin ning erinevalt mõnest teisest emast sain kiirelt ka dušsi all käidud. Beebi nutu peale ei pidanud ma seebisena kunagi dušši alt välja hüppama. Samas tundsin, et beebi vajab mind 24h, sest kunagi ei tea, millal tal on kõht tühi või tahab juua ja seega on vaja just mind. Ja ma tõesti sain ja saan kõik need 24h tundi olla koos oma nunnudusega, sest vaatamata unepuudusele ei tundu veel niipea ahvivaimustus oma titast lõppevat.

Panin algusest peale kõik beebi uned ja söömised kirja, et joonistuks välja mingisugune rütm, sest ühel hetkel on päris hea tunne oma aega kuidagi planeerida, nt arsti visiiti, võimlemistundi või külla minekut. Kahjuks seda nende 2. kuu jooksul ei juhtunudki! Isegi kui mingisugune rütm hakkas tekkima, siis beebi õhtused ja/või öised kõhugaasid rikkusid kogu seaduspära. Kui oli vaja kuskile aja peale minna, siis oli see minu jaoks meeletu stress, sest kunagi ei teadnud, mis kell beebi ärkab, sööb ning mis kell me saame hakata kodust liikuma.

Raske oli öösel toimuva tõttu. Nimelt oli tavaline, et beebi ärkas iga 1-2h tagant, et teha söök-kaka-mähkuvahetus-krooksu 1,5-2h kestev ring, ent kui tema sai juba mähkuvahetuse ajal magama jääda, siis mina sain magama alles siis, kui olin tal krooksu ära teinud ja vaikselt voodisse pannud. Jah, ta oli silmad kinni vahemikus 00-10.00, ent ta ikkagi vigises ja nõudis süüa, küll puuksutas ja mina pidin silmad lahti tegutsema! Ma ei jaksanud enne kella kolme-nelja lõuna ajal beebiga magamistoast väljuda, sest olin lihtsalt NII väsinud ja üritasin meeleheitlikult beebiga unesid kaasa magada, et vähegi energiat saada. Näiteks vahemikus 00-12.00 sain enamasti kokku magada ca 4-6h (ilmselgelt mitte järjestikku tunnid). Hakkasin väsimusest muudkui haigeks jääma.

Seda kuni selle hetkeni, kui hakkasin beebit ca 6 elunädala ajal öösiti külili imetama, ent see lõppes sellega, et kuna tiss oli kogu aeg ta nina all, siis hakkas ta topelt sageli sööma, pluss sageli ärkasime me piimaloigus, sest olin imetades magama jäänud, temal tiss suust välja kukkunud ja kõik kohad olid piima täis. Või siis oli ta pea kaudu mingil põhjusel nii palju higistanud, et kogu ta peaalune lina oli läbimärg. Koosmagamise riskide kohta hea artikkel on leitav siit. Positiivne oli muidugi see, et tänu sellele ei söönud ta enam öösiti nii korralikult, kakat ka ei tulnud nii palju (ehk siis vähem mähkme vahetusi) ning seeläbi ärkasin hommikuti üles täiesti enam-vähem tundega, vaid selline kerge auto alla jäänud tunne.

Ma ei suutnud uskuda, et see on normaalne, et 1) beebi on KOGU aeg näljane, sest juurde võttis ta mühinal ning et 2) ta magab öösel nii vähe (enamasti 1-2h kaupa). Samas andes võimaluse beebil ise päevakava teha eelistas ta segamatult terve päeva maha magada. Kõige hirmsam oli minu jaoks see, et pole võimalik öelda mingit tähtaega, et vot kolme kuu pärast saad magada 3h järjest! Et näed, siis beebi hakkab kauem magama, sest mõnel jätkub selline “trall” kuid kui mitte aastaid. Unehäired pidavat vanusega vaid süvenema, ent ma ei olnud valmis veel tihedamini öösel ärkama: 4-8x oli juba minu jaoks piisav. Kui ka päevased uned lühenema hakkasid, oli vaja midagi ette võtta.

Ühesõnaga otsisin ma teistsuguseid lahendusi “oma uneprobleemile”, sest ilmselgelt on see vaid MINU mure, beebi magas ju hästi. Tema magas ilusti 14-17h ööpäevas, mis on igati hea tulemus. Lugesin raamatuid “Nututa uni”, “Päästke meie lapse uni” ja sukeldusin internetiavarustes olevatesse unega seotud artiklitesse. Leidsin vaid infot, et beebi uni ongi ebaregulaarne, hea kui ta aru saab, millal on öö ja millal päev, unekooli ei tehta enne 6-ndat elukuud ja õhtuti võib teha kindlat unerituaali.

Uurisin, et miks osad beebid magavad öösiti nii hästi? Millega nad teistest eristuvad? Kuulates lähedaste lugusid märkasin, et sageli magavad hästi just need beebid, kellel on juba kodus õde või vend; või need, kes toituvad kunstpiimast, või kui tegu on mitmikutega. Jõudsin järeldusele, et vastus peitub kindlas päevakavas. Ilmselgelt kui kasvamas on mitmikud, siis tuleb teha kindlad söögikorrad, et kuidagigi ise ellu jääda. Samuti tuleb kunstpiima korral anda süüa vaid teatud tundide tagant, et last üle ei söödaks. Ja kui juba üks või mitu last on kodus ees kasvamas, siis enamasti on paremaks elu majandamiseks vajalik mingisugune rutiinsus, nt kes käib lasteaias, kes koolis samadel kellaaegadel. Ja tuleb välja, et beebid ARMASTAVAD rutiini.

PÄEVAKAVA

Ma poleks eales uskunud, et päevakava ja rutiin on beebile (ja ka meile) nii tähtis. Oleks ma vaid varem teadnud! Iga päev kirun ennast, et kohe beebi esimesest elupäevast sellega algust ei teinud vähemalt mingisuguselgi kujul. Nii, et kõik esmarasedad, kõrvad kikki!

Lõpuks leidsin Babywise-nimelise päevakava süsteemi, mis ütles, et on võimalik teatud ajaga panna laps öö läbi ise magama. Väidetavalt isegi beebi kahe kuuseks saades, mis tundub tõeline ulmestsenaarium, sest mina oleksin ülimalt rahul, kui saaksin 4. elukuuse kõrvalt järjest magada ka 3h. Mõnikord harva on seda ka juhtunud ja vot siis on hommikul selline energiapauk sees, et mine või Ironmanile. Lugesin lehekülgi: babywisebabywisemom, practicallyperfectbaby ning tellisin Babywise I ja II raamatud. Põhimõtteliselt on tegu vanema poolt juhitud päevakavaga, mille puhul vanem paneb paika beebile eakohased söömis- ja uneajad (raamatus kui ka internetis on palju näidis päevakavasid) ning modifitseerib neid vajadusel lapse järgi, nt kui lapsel on kasvuspurt, siis vaja tihedamalt toita jne. Eesmärgiks on anda beebile päeva jooksul kogu ööpäeva kaloraaž, et beebi ei peaks öösel tegelema söömisega. Põhiline on järgida feed-awake-sleep tsüklit ehk siis päeval pärast imetamist järgneks ärkveloleku aeg ning alles seejärel uni. See peaks ära hoidma selle, et beebi seostab und alati imetamisega ja ka krooksud tulevad ärkvel olles paremini välja.

Päevakava valik. Viimased kaks kuud olemegi proovinud päevakava juurutada. Kõige efektiivsem oleks alustada kohe, kui beebi on sündinud. Näidis päevakavad on Babywise meetodil koostatud elunädalate kaupa. Kuna meie alustasime päevakava järgimisega alles 9. elunädalal, siis meie beebi oleks pidanud magama selleks hetkeks juba 8h öösel jutti (aga tegelikkuses ärkas iga 1-2h tagant), mistõttu võtsin aluseks päevakava, mis tundus meile realistlik ehk siis söök iga 3h tagant (päevakava, mis on mõeldud 3-6 elunädalaks).

Kõige esimeseks ülesandeks oli määrata kindlad kellajad, kui beebi sööb ja magama läheb. Eriti tähtis oli hommikul päeva alustamise ja ööunne mineku kellaaeg. Sellega kaasnes esimene raske valik: kas rohkem und endale või rohkem kahekesi aega mulle ja mehele ehk siis kas panna laps hiljem või varem õhtul magama. Siiani oli ta läinud meiega koos keskööl. Ei saa ju eeldada, et laps läheb õhtul kell 20.00 magama ja ärkab järgmine päev kell 10.00 ehk siis magab 14h järjest. Otsustasin viimase kasuks ehk siis varem laps magama, mis annab meile mehega ka kahekesi olemise aja või võimaluse sõbrad külla kutsuda, ent see annab mulle vähem und, sest laps ka ärkab hommikul varem.

Viga nr 1. Ööunne imetades. Esialgu otsustasin, et on igavesti hea plaan, kui panen beebi magama ööunne imetades. Selgus aga, et see on halb mõte, sest nii mõnelgi korral võttis magama panek tunde aega, mis omakorda lõi kogu päevakava järgimise täiesti sassi. Küll jälle tuli kaka ja siis mähkuvahetus ja siis veel oksendas vahepeal ja siis uued riided ja oligi ööunne jäämise kellaaeg juba möödas. Ööune kellaaeg on aeg, kui beebi peaks JUBA magama. Seetõttu unenõustaja soovitusel muutsime beebi ööune eelset unerituaali hakates viimast ärkveloleku sööki beebile andma juba enne vanni minekut. Pärast seda muudatust jääb beebi vähemalt kuus korda nädalas magama õhtul 15 minutilises vahemikus.

FDFE2B17-E20C-435A-9A13-1BD80B661DB6

Uurisin välja, kui kaua beebid enamasti magavad kogu päeva lõikes kui ka selle, kui pikk võiks olla ööuni ja päevased lõunauned. Ei saa ju eeldada, et kui beebi magab lõunaunesid 8h, siis magab ta ka öösel veel 12h, mis teeks kokku 20h – ega ta kass ei ole! Lisaks sellele on oluline teada ka beebide ärkveloleku kestvuseid, sest beebid ei jaksa kaua üleval olla ning on vaja jälgida, et nad täpselt õigel hetkel “uneaknast” sisse lükata. Kui beebi väsib üle, siis ta hakkab nutma ja nuttes produtseerib keha stressihormoone ja seeläbi isegi kui beebi jääb magama on ta une kvaliteet kehv ja ta magab kokkuvõttes lühidalt.  Ühesõnaga uni on tähtis.

  • 2-kuune peaks magama keskmiselt 14-17h ööpäevas, millest ööuni on ca 9h ning seega jääb lõunaunedeks ca 5-7h. Ärkvel jaksab keskmine 2-kuune olla 50-80 minutit. Kauem üleval olles tekib enamasti juba üleväsimus. Kui beebi on rahumeeli kauem üleval, siis võiks juba lasta kontrollida erinevate vitamiinide, nt B12 seisu.
  • 3- ja 4-kuune peaks magama keskmiselt 14-16h ööpäevas, millest ööuni on ca 10h ja lõunauned 4-6h. Ärkvel jaksab keskmiselt olla 60-90 minutit.
  • 5-kuune beebi peaks magama keskmiselt 14-15h ööpäevas, millest ööuni on ca 11h ja lõunauned 3-4h. Ärkveloleku aeg on sellest vanusest juba suuremate indiviidide vaheliste erinevustega, enamasti 75-120 minutit.

Viga nr 2. Liiga palju päevaund. Olime varasemalt lasknud beebil päeval liiga kaua magada, mistõttu ei jätkunud tal ööseks und ja seetõttu oligi ta öösel valmis pikalt sööma. Pärast päevakava ellu viimist on ta öösel söömiseks ärgates üleval max 10 minutit. Enamasti ei järgne sellisele öisele snäkile ka mähkuvahetust. Minu jaoks on VÄGA SUUR vahe, kas ma olen näiteks öösel kell 2 üleval 10 minutit või 1,5h! Pikk tee on veel minna, ent aina enam näen, et need öised söömised on muutunud tänu päeval kaloraaži kätte saamisele aina vähem tähtsaks.

Viga nr 3. Tiss iga mure korral. Hakates hoidma pikemaid toidukordade vahesid hakkasin palju paremini eristama, millal on beebi näljane ja millal on ta lihtsalt väsinud. Seda enam, et väsinud beebi ei jaksa ka korralikult süüa. Sageli on 5 minutilise täpsusega võimalik näha, et laps hakkab väsima ja ta peab panema juba magama. Siis jääb ta magama max 5 minuti jooksul. Samuti on see kergendanud meie väljaskäimisi, sest kui lapsel on korralikult kõht täis söödetud, siis ma tean, et isegi kui ta pärast sööki 1-2h pärast nutab, siis on see mingil muul põhjusel kui tühi kõht.

Päevakava rakendades tekkis mul mitmed küsimusi, aga tegelikult on väga põhjalikud vastused Babywise raamatus välja toodud.

  1. Mis siis teha, kui beebi ärkab unest varem ja on näljane? Kas ma siis ei anna talle süüa? Ülimalt tähtis on igal toidukorral teha “täis” söötmine ehk siis kindlasti mõlemast rinnast süüa pakkuda, et beebi saaks korralikult kõhu täis. Kui korralikult on kõht täis söödud, siis nälg ei ole põhjus, miks beebi tahab näiteks 1h pärast uuesti rinnale. Loomulikult tuleb jälgida, et vastsündinu pissiks ja kakaks ikka päevas vajaliku hulga ja selleks on Babywise raamatus eraldi peatükk, kuidas ikka imetamine käppa saada ja jälgida, et vastsündinu kasvaks. Iseenesest, kui toiduni on vähem kui 20 minutit, siis võib süüa anda. Võib ju olla, et osa päeva jooksul sööb ta iga 3h tagant, aga näiteks hommikuti tahab süüa iga 2,5h tagant. Iseenesest, kui haiglas olevad vastsündinud saavad selliste toiduaegadega hakkama, ei ole põhjust, miks 2- või 3-kuune ei saaks hakkama.
  2. Mida teha siis, kui laps tahaks lõunaunesid kauem magada? Äratada üles, et päevakava rütm saaks selgeks. Vajadusel päevakava korrigeerida enda beebile sobivamaks, sest beebi kasvab ja unevajadus ja ärkveoleku ajad muutuvad, seetõttu ongi Babywise päevakava beebi elunädalate kaupa üles ehitatud, aga annab palju ruumi variatsioonideks.
  3. Mida teha siis, kui laps magab väga lühidalt, nt 30 minutit? Minimaalne lõunaune kestvus peaks olema beebidel esimesel elukuud vähemalt 45 minutit ehk siis ärgates tuleks teha kõik endast olenev, et ta edasi magaks (vajadusel kussutades, lasta enda peal magada, kandelinas vms).

Viga nr 4. Beebi tahab kogu aeg süüa. Sain aru, et tegelikult ta ei taha kogu aeg süüa. Olles näinud, et meie beebi võib magada ka 4h järjest ilma toiduta, siis järelikult saab ta 3h ka päeval ilma toiduta hakkama, kui korralikult kõht täis sööta. Avastasin, et mu beebi tahab rinnale hoopis lohutuseks – tal kõht valutas – toidutalumatusest kirjutasin siin ja plaanin ka edaspidi kirjutada. 

Kuidas siis panna beebit magama?

Iga kord, kui beebi ärkab, peab olema täpselt sama situatsioon, kui oli siis, kui teda magama pandi. Ehk siis pole head sellised uneassotsiatsioonid, milles lapsevanem peab aktiivselt osalema – imetamine, kussutamine, vankriga loksutamine, autoga sõitmine jne. Paremad on näiteks valge müra (nt Myhummy), beebi tihedalt mähkimine (swaddling), pimedus, vaikus, kindel uneaeg ehk siis sisemine vajadus uinuda.

Alates 2.elukuust hakkas meie beebi aina enam jääma pärast imetamist ärkvele. See oli veider ja tekkis olukord, kus beebi oli juba 6h üleval olnud, aga ise ta kuidagi ära ei kustunud. Oli väsinud, aga ise magama jääda ei oska. Oligi aeg hakata teda magama panema, aga kuidas? Otsustasin, et käruga jalutades ma teda magama panna ei kavatse, sest 1) liikumise pealt pole lapse uni nii sügav, 2) ma lihtsalt ei jaksanud tundide viisi õues jalutada, 3) olin näinud oma õe pealt, et lõpuks ei oskagi laps teistmoodi, kui käruga mööda auke sõites, magama jääda.

Kõige suurem dilemma oli mul sellega, et kui laps ei jää magama imetades, siis kuidas ta siis magama peaks jääma? Kas ma peaksin tal nutma laskma?! Aga ta on alles nii väike?! Kussutama?! Aga siis jäängi ma teda ju 5x päevas magama kussutama?! Kas lutt on väga halb? Kahjuks või õnneks ei ütle Babywise päevakava selle kohta midagi.

Koos unenõustajaga võtsin raske südamega vastu otsuse, et esialgu jääb beebi meil magama ikkagi lutiga. Kui beebilt imetades magama jäämine ära võtta, siis hakkab ta nutma ja olemegi jõudnud erinevate unekooli lahendusteni. Esineb kaks peamist suunda: 1) Attachment parenting ehk põhimõte, et beebil ei tohi lasta nutta, kuhu kuuluvad niiöelda pehme unekooli meetodid (käpapuudutus meetod ja tooliga vaikselt voodist eemaldumine) ja 2) cry-it-out, kus beebil lastakse nutta, et ta õpiks niiöelda ise magama jääma (kas vahepeal kontrollimas käimisega või külmalt nutta laskmine).  Täiesti nututa ei ole tegelikult kumbki meetod. Unekooli ei tehta beebidel enne 4-ndat elukuud, sest.. selle kohta käiv info on vastuoluline. See, et olen pehmo ja ei talu oma beebi nuttu, sain selgeks kohe, kui beebi sündis. Hellitan lootusi, et äkki ei peagi me “päris” unekooli tegema.. Ühesõnaga jäi meile abimeheks lutt ja eesmärk panna beebi oma magamiskohta alati ärkvel olles (tema eale sobiva ärkveloleku akna lõpufaasis enne kui üle väsib), et tal oleks võimalus harjutada unne jäämist.

Minu eesmärgiks on olnud hoida elu beebi rütmis ehk siis kui me ärkame, siis on kohe söök, seejärel ärkvelolek beebi eale sobivalt (hommikuti pigem kõige lühem võimalik ärkveloleku aeg ja enne ööund pigem maksimaalne ärkveloleku aeg) ja iseseisev uni. Kaisutame me kogu päeva. Öösel magab igaüks eraldi.

  • Ärkamine on kella 7.00 ajal. Järgneb söök, mähku ja ööriiete vahetus. Järgneb ca 45 minutit kestev ärkvelolek, sh beebiga jutustamine jne.
  • I uinak toimub beebi voodis. Panen ta oma “pessa”, valge müra ehk siis meil MyHummy kaisukas mängima, lutt suhu ja siis ta nohistab end paari minutiga magama.
  • Järgmine ärkamine on kella 10 ajal. Järgneb söök, mähku vahetus, pikem ärkvelolek (ca 60-90 minutit) hommikuvõimlemise ning mängimisega.
  • II uinak toimub õues seisvas vankris. Panen talle soojad riided selga, MyHummy müramasin mängima, lutt suhu ja siis ta nohistab end paari minutiga magama.
  • Järgmine ärkamine on kella 13.00 ajal. Uuesti söök, mähku vahetus, pikem ärkveolek.
  • III uinak toimub kas õues seisvas vankris või kui kuskile minek, siis kandekotis/kandelinas.
  • Järgmine ärkamine ja söök on kella 16.00 ajal. Järgneb ärkvelolek.
  • IV uinak on enamasti jälle oma voodis. Ikka MyHummy mängima, lutt suhu ja oma voodisse nohistama. Selle uinaku pikkus on enamasti kõige lühem – ca 45-60 minutit ning alati jälgin, et see oleks sellisel ajal, et ta ärkaks üles vähemalt 60-90 minutit enne oma ööund. See peaks olema uni, mis esimesena järgnevate kuude jooksul “ära kaob”.
  • Kindel ärkamine kell 19.00, söök ja hakkab magama sättimine. Elutoas kallistamised, musitamised, issiga vann ja oma voodisse tudule.
  • Ööuni kell 20.00. Öösel ilmselgelt äratamisi ei ole ning kui beebi sööb, siis jääb ta magama imetades. Beebi saab süüa kolm korda, UMBES kell 22.00, 1.00, 4.00. Kui ta ärkab vahepeal või on veel söögikorrani palju aega, siis läheb käiku pigem lutt. Kui lutt ei sobi ja ma tõesti kuulen, et ta 10 minutit muudkui rahutult lutsutab, siis ju on ikka kõht tühi ja beebi saab süüa. Vaadates kaalukasvu, siis näljas ta meil pole. 😀

Kindel päevakava on VÄGA palju meie elu beebiga aidanud. Väidetavalt magavad kindlal režiimil olevad beebid ja lapsed ööpäevas 1h kauem kui päevakavata lapsed. Lapse uni on aju arenguks ülitähtis ja ka endal on päris hea hommikul olla, kui saab öösel rohkem magada. Lisaks on kindel režiim andnud ka palju rohkem vabadust. Vähemalt mulle endale tundub nii. Kui olen beebi korralikult (mõlemast rinnast) täis söötnud, siis saan rahus anda beebi vanavanemate või mehe kätte. Isegi kui beebi hakkab nutma, siis tean, et mind pole ta eluks järgmised 1,5-2,5h tegelikult vaja, ta saab hakkama ka kellegi teise süles. Iseasi kas ma seda “vabadust” kasutan, sest ta on meil ikka imenunnu, aga hea, et see võimalus on olemas. Uhh.. see sai küll üks megapikk postitus.

Kel lapsi ei ole, siis tundkem rõõmu unest ning kel on lapsed, siis .. tehke nii, et kõik oleksid rõõmsad.

9FB3C8B2-5379-4797-9045-B3EC4535DB70

Advertisements

Päevad 5-8: Santorinil

PÄEV 5: Akrotiri varemed, Red Beach, Emporeio

Kuigi ööunne läheb meie beebi kella 20.00-21.30 vahel ja ärkab ametlikult kell 10.00, siis varasemalt ärkas ta söömiseks üles iga 1,5-2,5h tagant. Viimastel öödel on beebipoiss teinud meil järjestikuse une isiklikke rekordeid ning ka see öö polnud erand. Täna öösel magas ta ilma vahepeal söömiseks ärkamata 4,5h ning seda ilusti oma pesas! Sõi 20 minutit ja magas VEEL järjestikku 2,5h! Järgnesid 1-1,5h uned. See on ju täiesti puhkus, kui nii kaua saab ilma söötmisteta magada!!

Täna oli üks väga tuulise ilmaga päev ning üleöö oli tunne nagu saarele oleks saabunud sügis. Ärkasime kell 10, sõime ning sõitsime Akrotiri varemeid vaatama. 1600a eKr kattus iidne linn vulkaaniplahvatuse tõttu tuhaga (sealseid asukaid pole leitud – nad kas evakueerusid enne plahvatust või varjusid kuskile saarel ning on siiani tuhatolmuga maetud) ning kuna tegu näib olevat igati arenenud tsivilisatsiooniga (kanalisatsioon, mitme korruselised majad, eripärased kunstiteosed), siis arvatakse, et tegu võib-olla Atlantise kadunud tsivilisatsiooniga. Tänu sellele avastusele sai Santorini saar maailmas kuulsaks ja turistid hakkasid saart külastama. Varemetest ootasin rohkemat. Olid varemetes majad ja väga vähese tekstiga ning igavad infotablood.

Seal läheduses oli ka Santorini kuulus punane rand. Sinna oli üle kalju kõva ronimine, ent Stenile ja pisibeebile kiires tempos järgi puhkides, nägime selle ka ära. Oli punane kalju ja punakas-pruunika liivaga rand. Kuna ilm oli tuuline ja ca 19 kraadi, siis ujuma me ei läinud. Ei jätnud mulle väga kustumatut muljet. Meie musta liivaga Perissa rand on palju ilusam.

Seejärel läksime teisel päeval tehtud tuurigiidi soovitusel jalutama Emporeiosse, mis on sarnaselt Pyrgosele (nn Cultural village) Santorini traditsiooniline mäe otsas olev “kindlusega” linn st linnatänavad on nagu labürint, et vastasel oleks seda linna raskem vallutada. See linnake meeldis mulle väga. Pisikesed ja kitsad tänavad. Ilus linnake. Tegin palju pilte, aga kuna kõigil on Sten, siis tema poosepilte ma üles ei pane.

Õhtul olime hotellis, kuna tõusis ülitugev tuul. Sten käis veel meres lainetega võitlemas ning mängisime põgenemistoa lauamängu Escape Room the Game -Dentist. See oli selle firma poolt tehtud mängudest mu lemmik, kuna mõistatused olid hambaravi ja hammaste temaatikaga!! Ohh.. see tõi täitsa tööigatsuse peale!! 😊

PÄEV 6: Fira

Täna oli lisaks ööle ka päeval väga tuuline ja jahe ilm. Kuigi temperatuur näitas, et õues on 22 kraadi, siis panin nii endale kui ka lapsele tugeva tuule tõttu selga kõige soojemad kaasa võetud riided. Lapsekandmise mõttes on selline jahedam ilm muidugi parem, sest külma ilma vastu aitavad riided, ent kuuma ilmaga on raske mitte higistada isegi kui olla õhukeselt riides.

Täna oli meil sõit Santorini pealinna Firasse. Vot.. see oli ikka linn. Autod ja inimesed ja poed ja toidukohad ja muusikud ja üldse kõikjal miskit toimus. Söögikohti on samuti igasugustes hinnaklassides. Turiste oli meeletult. Väiksematel tänavatel olid inimummikud. Ma ei kujuta ette, mis siin veel tipphooajal toimub!!

Siinne riidekaup on väga ilus. Ikka sinistes ja valgetes toonides õhulised kleidid. Kui oleks suvi, siis ostaks. Aga täna oli nii tuuline ilm ja juba mõte õhukesest kleidist pani värisema. Aga oleks ilus.

C6E492E5-B68F-4554-8B91-6F63783A0689

39CD4DAD-8181-4874-8DD8-300FED9D4FB9

Koduteel käisime oma lemmik pagariärist läbi, et taas kord osta minu lemmikut maiust -baklavaad!! Ka Stenile on see hakanud maitsema. Õhtul olime kodused, et anda lapsele aega ka “kotist väljas” ehk siis aega siputada ja suhelda, sest jutustab ta meil juba päris palju!

PÄEV 7: Matk Ancient Therasse

Täna vōtsime ette vōimsa matka Ancient Thera varemetesse, mis on mäo otsas olev iidne linn. Matkarada mäe otsa hakkas meie hotelli lähedalt Perissa rannast. Kuna hommikul oli ilm väga tuuline, siis panin end soojalt riidesse. See oli suur viga! Vaatamata tuulele oli tegelikult ōues 26 kraadi! Matkarada oli lisaks kuumusele ja ebasobivale riietusele minu jaoks ka füüsiliselt tõsine eneseületus, kuna olen raseduse ja sünnitusjärgse kodus olemise ajaga ikka tõsiselt vormist välja läinud! Põhimõtteliselt oli tegu lõputu trepiga. Jõudes lõpuks (pärast 1h ronimist) mäe alt paistnud majakeseni selgus, et seal asuvad Ancient Thera kui muusemi kassad ja sealt matk jätkus. Ancient Therasse jõudes olin üle kere higine, nägu punane, riided kleepunud vastu nahka, süda peksles. Hea oli see, et sain päikest, füüsilise koormuse ning kõige tähtsam – Sten oli (minuga) rahul.

Selle hullu matka juures oli beebi Steni kandekotis ning kogu olemisega väga rahul. Mäe tippu jõudsime täpselt beebipoisi söögi ajaks. Kotist välja võttes selgus, et nii Sten kui ka beebi on kõhuti läbimärjad, ent beebit ei paistnud see häirivat. Sain keset varemeid avalikult imetada (okei, otsisime ikka tuulevaiksema ja puu all oleva koha) ning mähkut vahetada. Korralikuma riiete vahetuse tegime siis, kui jõudsime oma hotelli. Minu jaoks hea märk on see, et päris paljudel juhtudel avalikult imetades inimesed ei saagi aru, et last imetan, sest katan ta tavaliselt õhukese tekikesega. Alles kui lähemale jõuavad ja matsutamist kuulevad, siis taipavad ja lähevad kaugemale.

Kokku kõndisime sellel päeval 10,5km. Täna pidime tegema ka oma hotellist välja registreerumise, sest meid ootas teiselpool saart Imerovigli nimelises külakeses uus hotell. Oleme ka varem reisides nii teinud, et kõigepealt ööbime odavamas hotellis ja siis paar päeva kallimas hotellis. Seekord lihtsalt osutusid mõlemad üpris kalliteks, sest beebiga oli soov privaatbasseiniks ja see pole just kõige odavam lõbu. Täna oli ka meie viimane rendiauto päev. Kokku võtsime auto kolmeks päevaks ja maksis see koos kindlustusega ca 120 eurot (EASY autorent). Auto toodi meile Perissa hotelli ning autole järgi tuldi meie Imerovigli hotelli.

Meie uus hotell on tõeline ulme. No ikka nagu filmis! 3 päeva enne hotelli saabumist sai Sten meilile küsitluse, kus pidi kirja panema meie soovid. Näiteks, et millist patja me soovime (valikus oli mingi 5 erinevat, sulgedega, memory foam jne), millise firma shampoone, millist lõhna tuppa soovime (valisime lavendli), kas soovime magamajäämise soodustamiseks patjadele mõeldud pihusteid (?), kas soovime beebile eriasju, kas soovime transfeeri hotelli jne.

Hotelli saabudes tuli meie auto juurde kohe mitu inimest. Üks võttis kohvrid, teine autovõtmed, et auto ära parkida, kolmas tõi tervitusjoogid ning neljas tutvustas nii lähedal olevaid söögikohti, tegevusi kui ka tegi hotelli tutvustava tuuri – kus on spa, kus hommikusöök, kus jõusaal, kus hommikused joogatunnid, kus on kõige soojem bassein beebiga ujumiseks jne. See oli tõesti tore, et beebile oli nii palju mõeldud! Toas oli automaatne pudelisoojendaja, ujumiseks kätised ning ujumispaadike (saab lapse sinna istudes sisse panna), mitmesugused beebishampoonid, -kehaõlid ja -kreemid, hommikumantel, muidugi ka võrevoodi. Meid ootasid toas šokolaadi kastetud maasikad ning koheselt toodi ka hotelli poolt endale meelepärane kokteil. Kuna alkoholi me ei tarbi, siis tellisime endale Virgin Mohhitod. Mmmm… ülimõnus. Toaga saab ka ainult rahul olla. Voodimadrats on ülipehme – ma ei lahkukski siit toast ega voodist. Toa temperatuur on ka väga paras isegi ilma konditsioneerita. Rõdusid on kaks – üks lõunapäikese nautimiseks ning teine basseiniga päikeseloojangu vaatamiseks. Väga romantiline. Siin võiks täitsa mesinädalad veeta. Privaatbasseini vesi oli beebitermomeetriga mõõtes 27 kraadi.

Õhtul läksime soovitatud restorani nimega Avocado. Oli selline pigem viisakas koht. Kreeklastele tüüpiliselt küsiti alguses, et kas oleme teinud reserveeringu. Kui ütlesime, et ei ole, siis tegi kelner pooltühjas restoranis ringi vaadates näo nagu koha leidmisega läheb keeruliseks. Siis ikka leidis meile ühe laua. Õhtu möödudes küll tuli inimesi, ent täis restoran küll ei läinud. Kaugel sellest! Septembri lõpp pole ju siin enam tipphooaeg! Toit oli imemaitsev. Beebi oli Steni süles, alguses magas ning söögi ajal suutis Sten kuidagi osavalt ühe käega süüa ilma, et beebit täis ei tilgutaks! See on keeruline!

Kodus saime taas kord 3h last magama panna. Kogu aeg oli tunne, et no nüüd jääb magama ja siis klõps silmad lahti, nutt ja jälle kõik otsast peale. Lõpuks oli nii väsinud, hakkas lihtsalt nutma, nuttis paarkümmend sekundit mu süles, ütlesin kõrva šššš, panin luti suhu (sest sageli üleväsinuna tiss enam ei sobi), kussutasin ja jäigi sügavasse unne. Enne seda oli ta aga 3h kord rinna otsas, kord lutiga, kord juba oma voodis lutiga, siis veel paar mähkme vahetust. Ühesõnaga tralli kui palju. Lisaks reisiemotsioonidele on tal hetkel käimas ka 2 kasvuspurt Wonder weeksi järgi. Pärast seda arenguetappi peaks ta olema täitsa asjalik sell valmis, kes haarab asju ja keerab end külili ja puha.

PÄEV 8: 

Öö oli selline nagu tavaliselt. Esimene uni 3h (ehk siis see aeg, kui tema juba magab ja meie veel mitte), söök 15 minutit, siis uuesti unne 2,5h, söök 15 minutit, uuesti unne 1,5h, söök 10 minutit, uuesti unne 15 minutit, ja siis kella 7-st hommikul, kui ta uuesti söömiseks ärkas, siis võtsin ta juba enda kaissu, sest kella kümneni hommikul vigises ja sõi ta juba umbes miljon korda.

Hommikusöök oli selline nagu filmis “Üksinda kodus”, kus muudkui toodi kandikutel toitu ette. Nimelt tuleb eelneval õhtul teha menüüs olevate meelepäraste hommikusöökide juurde linnukesed ja siis tuuakse need toidud endale meelepärasel kellajal toidud tuppa. Võib ka minna restorani hommikust sööma, aga kuna meil on beebi, siis toas söömine on NII palju lihtsam! Kaks kelnerit muudkui tõid kõiki meie tellitud toite nii, et terve elutuba täitus toitudega. Olime tellinud amatööridele kohaselt liiga palju, mistõttu panime osa toidust külmkappi ja sõime seda sama toitu veel ka õhtul. Kõik oli imemaitsev. Smuutid, värskelt pressitud mahlad (greip ja apelsini), puuviljasalat, vahvlid jäätise ja puuviljadega, värske baklava, brownie, croissandid, munaroad, juustuvalik, võileivad jpm.

Üllatus-üllatus, aga ka täna oli meil plaanis matk! Matkarada kulgeb Firast Oiasse mööda kaljuserva (kokku ca 11km) ning matkajaid on siin tõesti väga palju. See on väga populaarne matkarada. Meie alustasime oma matka hotelli eest minevalt rajakeselt ja teel Oiasse oli kogupikkus ca 7,5km. Ilm oli väga tuuline (30km/h), ent soe nagu eilegi. Väga raske oli end ja beebit riidesse panna, sest ühest küljest võib tuulises kohas olla väga külm, ent tuulevaikses kohas on jälle väga palav. Matk oli võrreldes eilsega lihtne, sest ei olnud suuri tõuse. Väidetavalt kõndisime ka täna ca 10,5km.

5EFBE155-1A0C-4047-B65D-04F37EB77F86

37F2A392-1814-4587-A7F4-C0C5972DAFEA

Oiasse jõudes läksime restorani, sest esiteks oli mul väga suur janu ning teiseks oli vaja beebil ärgata ja süüa. Söödud, joodud ja mähkud vahetatud jalutasime veel natuke Oias ringi. Kuna käisime seal ka reisi teisel päeval koos giidiga, siis oli meil enamik kohti juba läbi jalutatud. Tagasi koju plaanisime tulla taksoga, ent selgus, et vabasid ootavaid taksosid ei olegi, et tuleb takso tellida. Kokku olevat saarel 37 taksot. Kuna buss just tuli, siis otsustasime proovida siinset ühistransporti. Siinsed bussid on nagu turismibussid. Kõik inimesed läksid bussi ja seejärel käis bussis ringi mees, kes müüs pileteid ning hüüdis üle bussi, kas on vaja teha ettenähtud linnas peatust või mitte. Pilet oli 1,8 eurot ja tänu kiirusele, lihtsusele ja heale konditsioneerile jäime oma sõiduga väga rahule. Ma ei kujuta bussiga liiklemist ette tipphooajal, sest juba täna oli buss puupüsti rahvast täis ning olid isegi seisukohad!

Kodus oligi beebil aeg unest ärgata, süüa ning ärkvel olla. Läksime beebiga kõigepealt spa-s olevasse sooja välibasseini. Kuna see oli kergelt kloori lõhnane, siis seal me väga kaua ei olnud. Läksime seejärel meie enda privaatbasseini, millel oli soendus pandud max peale (30 kraadi). Sisse minnes ta korra pahandas, aga siis oli vaikselt ja uudistas ringi. Veeralli lõppes kuuma dušsi all mõnuledes. Ta võiks lõputult seal sooja vee all Steniga koos istuda. Olles ööst väsinud magasin õhtuune koos beebiga. Õhtul sain jälle 2,5h last magama panna, sest korralik uni tal lihtsalt ei tulnud! Eks ma pean pärast reisi hakkama beebit õpetama ise magama jääma. Seni aga naudime veel viimaseid reisipäevi!

2. elukuu meie beebi seisukohast

Olen täna 10- nädalane (2 kuud + 1 nädal). Korrigeeritud vanus on mul 7 nädalat. Nädal tagasi käidud arsti visiidil kaalusin 5200g (+1,1kg) ning olin 57cm (+4cm) pikk. Kannan juba suurus 62 riideid.

4FE3360D-CAE5-4042-A240-C7B8249B0E23

Võrreldes esimese kuuga pakub mulle mind ümbritsev maailm juba palju rohkem huvi. Eriti huvitavad mind lambid, taevas, puud ning emme ja issi nägu. Vaatan sügavalt inimestele silma ning natuke aega suudan jälgida kõristi liikumist.

Väljendan iga päevaga ennast rohkem. Vastavalt enesetundele on mul iga nutt natuke erinev: kõhttühinutt, väsimusnutt, igavusnutt, ehmatus=valu=kurbusnutt, ebamugavustunde nutt. Iga päevaga naeratan aina rohkem. Kõige tõenäolisemalt naeratan siis, kui mul võetakse must mähe ära või pannakse uus puhas jalga. Selle kohta on mul koogates oma vanematele kõige rohkem midagi öelda.

Minu lemmikasjaks on vesi ja kõik sellega seonduv. Kuna mu issi on ka suur veesõber, siis meeldib mulle koos temaga soojas vannivees mõnuleda, selili vees liuelda. Soe dušš sobib ka hästi. Pepu pesemine pärast mähkuvahetust on ka üks mu lemmiktegevustest. Veesolin rahustab mind ka siis kui mistahes põhjusel meel on kurb. Issiga koos vannis käimise juures on tore veel see, et issi laulab mulle igasugu lastelaule. Sedasi soojas vees meelelahutuse saatel võin vees olla lõputult!

Selle kuu sünnipäev oli mul tagasihoidlik, kuna emme oli JÄLLE haige ja issile suured peod ei meeldi. Emme oli mul see kuu kaks korda angiiniga kõrges palavikus ja siis veel mingisuguses palavikuga viiruses. Kuigi olen väike, siis mina haigeks ei jäänud. Pidupäeva puhul oli minu sünnipäeva koogiks seetõttu pannkook, mida issi tegi emme retsepti järgi. Emmele muraka moosiga ja endale vahtrasiirupikreemiga. Kuuldavasti olid need väga maitsvad, ent kahtlen kas on midagi maitsvamat kui rinnapiim.

Viimane kuu on olnud raske, kuna peaaegu iga päev on mul kõht valutanud. Mõnikord lihtsalt need puuksud ei tahtnud tulla ja see ärritas mind väga. Selleks, et jaksaksin puuksudega toime tulla olen teinud emme soovitusel palju kõhuli trenni. Ei teagi, kas see on aidanud, et olen tugevamaks muutunud või lihtsalt vanemaks saanud, aga puuksumured on mul viimaste nädalatega ära kadunud. Viimane karmim nädal oli, kui olin 7-nädalane. Seega viimased 3 nädalat olen elu nautinud.

Süüa meeldib mulle ka. Söön alati kui pakutakse. Enamasti söön nii palju, et muutun lausa uimaseks ja jään magama. Viimasel ajal emme äratab mind üles ja tahab, et õpiksin magama jääma ilma tissita. See on segadust tekitav. Kuna pärast sööki krooksude tegemine oli mu emme jaoks väga aeganõudev ja arusaamatu õnnestumisprotsendiga tegevus, otsustasin ise juhirolli endale võtta. Olen krooksude tegemises tõeline proff nii kiiruse kui ka eri asendite mõttes.

Mis veel. Emme jaoks on mu uni hästi tähtis. Võiks isegi öelda, et see on tal mingisugune kinnisidee. Hakkan vaikselt aru saama, et öösiti magatakse ja päeval toimetatakse. Päris kindlat päevakava mul veel ei ole. Magan emme kõrval oma voodis, ent mõnikord kui olen väga pikalt öösel söönud, on emme magama jäänud ja siis on mul õnnestunud magada öösel emme kaisus. Unenäod on mul naljakad.

Issi jaoks on tähtis, et ma oleksin puhas. Tema on minu nabakontroll, sest naba kipub mul vahepeal punetama ning siis ta jälle hoolega puhastab seda. Tema ütleb, et ma olen piimalõhnane, krimpsutab nina ja ütleb, et mind peab pesema. Temaga käin ma vannis ja isegi välibasseinis ujusime koos! Tal on plaan minuga kunagi bengjit hüpata ja veel igasugu julgustükke teha, mistõttu teeb ta juba praegu minuga igasugu emme arvates beebile mittesobilike tükke, et ma ikka julge oleksin. Minule need täitsa meeldivad. Aga kui issi mind ehmatab, siis hakkan küll nutma.

Päeval olen aina enam üleval. Magan samapalju kui varem (ca14-16h ööpäevas), aga lihtsalt söön kiiremini. Oskan juba pead hoida ja lükkan end kätega vaikselt kõrgemale. Kõik kiidavad, kui tublilt ma oma pead hoian olles ise alles nii väike, aga see trenni tegemine on jube väsitav ja sageli pahandan emmega seepärast päris kõvasti. Mõnikord tuleb mulle meelde, et ma oskan end kõhuli olles ka ise külili keerata. Meeldib ka kui emme minuga võimleb.

Väljas käin ka. See kuu käisin esimest korda elus pulmas. Tseremoonia toimus rabas. Emme ja issi hoidsid hinge kinni, et ma ikka magaksin ja idüllilist rabavaikust oma ärkamishõisetega ei segaks. Magasin rahulikult. Veel käisin oma elu esimestel matustel. Ka seal hoidsid tseremoonia ja kontserdi ajal emme ja issi hinge kinni, et ma üles ei ärkaks, aga taas kord magasin mõnuga. See eest peiedel suhtlesin rahvaga ja pakkusin lähedastele oma nunnudusega lohutust. Kõik kiitsid, kui tubli magaja ma olen. Käisin ka sugulaste kokkutulekul, kus ööbisin esimest korda kodust väljaspool, mõisas. Mulle oli toodud lastele mõeldud reisivoodi, ent kuna olen nii pisike, siis issi tegi mulle mõnusa pesa hoopis tugitooli. Uni oli seal väga hea! Kahjuks enamasti magan maha kõik üritused, kuhu mind viiakse, sest kandelinas olles tuleb lihtsalt NII hea uni!

Maha ei maganud ma oma esimest vaktsineerimist. Pool rota suukaudsest vaktsiinist sülitasin välja, sest see maitses imelikult. Meningiidi vastased lisavaktsiini süstid olid kohutavalt valusad. Emme ja issi sõnul tuleb need teha, kuna minust saab reisisell ja maailmas on palju kurjasid haiguseid, millesse võin ära surra. Süst oli nii valus, et nutsime emmega koos. Issi lohutas ka. Lisaks mul pärast õhtul kumbki jalalihasesse tehtud süstekoht valutas ja oli punane. Sain paratsetamooli, läksin issiga vanni ja siis oli kõik jälle hästi. Õhtul tekkis ka palavik, emme muretses terve öö mu enesetunde pärast, aga mind see palavik küll ei häirinud ja isu oli mul parem kui kunagi varem.

See kuu käisin esimest korda ka päris trennis. Kõigepealt Myfitnessis 3-6 kuustele mõeldud beebifitnessis ning nädal hiljem ITK 0-3 kuu beebivõimlemises. Ütleme nii, et see trenni värk mulle kodust väljas väga ei istu. 5 minutit on ok, aga üle 10 minuti trenni on liiga väsitav! Lisaks ajavad mind teised kurvad beebid nutma. Ka emme arvates on beebifitness päris väsitav, sest seal teeb trenni ka tema. Pean natuke veel kasvama, et jaksaksin kauem üleval olla (söömine on ju ka ärkveloleku “tegevus”) ning siis lähen emme sunnil uuesti trenni.

Vot selline kuu siis seekord. See nädal lähen oma esimesele välisreisile. Saab huvitav olema!